Keskkonnaameti vastused Mare Urbase avalikule kirjale

Salajõe külaseltsi juhatuse liige Mare Urbas esitas keskkonnaametile avalikus kirjas kolm küsimust, millele keskkonnaameti spetsialistid vastasid neile.

1. Millistele seireandmetele või fikseeritud faktidele tugineb keskkonnaamet, väites loomakasvatushoonete juurest karstilehtritesse uhutud põhu, heina ja sõnnikukohta; kus on Ingkülas viidatud karstilehter; millised loomakasvatushooned asuvad karstilehtritele nii lähedal, et need on suurvee ajal selliselt üleujutatud, et tekib sealt heina, põhku ja sõnnikut edasikandev vool karstilehtritesse, ja miks keskkonnaamet lasi aastakümneid, olles teadlik kirjeldatud reostusest, selliselt põhjavett reostada Salajõe maastikukaitsealal, mille kaitsekorralduse eest keskkonnaamet vastutab?

Keskkonnaametile teevad Salajõe piirkonna vee seisundiga seotud probleemid muret, mistõttu tegeleme veekogumi seisundit mõjutavate tegurite väljaselgitamisega. Plaanime tellida uuringu Haapsalu lahe valgala reostuskoormuse ja lahe seisundi parandamise meetmete kohta. Uuringu eesmärgiks on kaardistada Haapsalu lahe ranniku veekogumi, sinna suubuvate suuremate vooluveekogude ning nende valgaladel olevate reostusallikate koormuse mõju, sh Salajõe, ojade, peakraavide ja kraavide valgaladel olevate reostusallikate koormuse mõju lahe seisundile ning pakkuda välja meetmed seisundi parandamiseks. Töö käigus hinnatakse iga reostusallika koormuse olulisust ning tehakse ettepanekud võimalike rakendatavate leevendusmeetmete elluviimiseks. Seega käib töö põhjuste leidmiseksja veekogu seisundi parandamiseks. Keskkonnainvesteeringute keskus rahastab projekti, mis käsitleb Salajõe–Vedra–Ingküla piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi ja elanike joogiveega varustamist.

2. Kui keskkonnaamet aktsepteerib keskkonnamõju hindamise hinnangut, et turbatootmise mõju veele on nii väike, et seda võib juhtida kaitsealusesse Salajõe jõkke ja selle kaudu otse karstilehtritesse ning põhjavette, siis mis põhjusel ei või koormuse hajutamiseks vähemalt Niibi II osa kuivendusvett juhtida kaitsealusesse Riguldi jõkke, kuhu selle rabaosa veed on looduslikult alati voolanud?

Riguldi jõe alamjooks kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, kus on vastavalt 15.06.2004 keskkonnaministri määrusele keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Seega ei tohi vastavalt määrusele jõe hüdroloogilist režiimi muuta ehk Riguldi jõkkeei tohi juhtidakaevandusvett, mis muudaks jõe hüdroloogilist režiimi igal juhul. Keskkonnaametil puudub siinjuures kaalutlusõigus. Praegu viib keskkonnaamet läbi ka riigihanget, millega soovitakse kalade kudetingimusi Loode-Eesti jõgedesparandada. Üheks selliseks veekoguks on ka Riguldi jõgi.

3. Millal täidetakse kaitsekorralduskava ja eemaldatakse Tiberna allikast sinna kuhjunud setted ning taastatakseÜlo Heinsalu kirjeldusele vastav allikalohk?

Keskkonnaamet on loodushoiutööde raames allika puhastamise töö varem välja kuulutanud, kuid kahjuks ei laekunud töö teostamiseks hinnapakkumisi. Selleks aastaks on loodushoiutööd tehtud, kuid uuel aastal kuulutame järgmised tööd välja, kuhu nii maaomanikud kui ka teised soovijad võivad töö teostamiseks hinnapakkumise esitada. Amet korraldab loodushoiutöö tellimist, sest see on kaitstavaloodusobjekti kaitsekorralduskavas kirjas, töid rahastab KIK.

Keskkonnaameti Lääne regiooni veespetsialist Karina Poolma, keskkonnakorralduse peaspetsialist Toomas Padjus, looduskaitse juhtivspetsialist Kadri Hänni