Kuula artiklit, 4 minutit ja 20 sekundit
0:00 / 4:20

Urmas Sukles: Haapsalu turust realistlikult

06.12.2017
Kuula artiklit, 4 minutit ja 20 sekundit
0:00 / 4:20
Urmas Sukles. Foto Arvo Tarmula

Huvitav on lugeda ahastusest nõretavaid lugusid Haapsalu turu teemal ja kuulata volikogus opositsioonipoliitikutelt, kui rumal on Haapsalu linnavalitsus, et hävitas ilusa nõukogude arhitektuuri pärandi.

Haapsalu volikogu liikmed Lauri Luik ja Urmas Koppe annavad isegi linnavalitsusele loa mõelda suurelt, et Haapsalu turust teha turumaailma pärl. Tants Haapsalu turu ümber tuletab mulle meelda Ostap Benderi kurikuulsa Uus-Vasjuki linna rajamise plaane klassikalises Ilfi ja Petrovi romaanis „Kaksteist tooli” .

Suurelt võib mõelda, eriti kui sa oled opositsioonis või üldse volikogusse mitte pääsenud, aga iseküsimus on, kas saab suurelt ka ette võtta ning on see võimalik ja mõistlik. Haapsalu linnavalitsus on läinud otsuste teed, mis on reaalsed, ning kavandab investeeringuid, mis vastavad linna võimalustele.

Haapsalu turg on vindunud aastaid. Ta võis küll olla nõukogude aja üks huvitav arhitektuuriobjekt, kuid see on ka kõik, mida ma eelmisest turust positiivset oskan välja mõelda. Putkad olid ebapraktilised ning enamikus nendest kauplemist ei toimunud. Varjualused olid tuultele valla ning odavate riietega kauplejate poolt koledate kiledega kaetud. Ebatasasel pinnal asunud varjualuste konstruktsioonid olid mädanenud ja ohtlikud. Turuhoone oli amortiseerunud.

Ma ei hakka diskuteerima selle üle, kes ja mida turul müüma peaks, aga kindlasti on müüjate ja pakutavate turukaupade vähesus üks põhjusi, miks me oleme turuga praeguses seisus.
Haapsalu linnavalitsus on aastate jooksul proovinud mitmeid variante, et turule elu sisse puhuda. Turg lagunes ka siis, kui ta oli rendil eraettevõtjate käes, sest investeeringuteks rendirahast ei piisanud. Haapsalu linnavalitsuse otsuse, et hakkame linnaettevõtte Haapsalu Linnahoolduse OÜ kaudu turgu majandama, peamine põhjus oli väikeses rendikäibes. Kui turu kasumi arvel ei ole võimalik investeeringuid teha, siis linna- ja ka riigieelarvest on linnale kuuluvale ja linna kasutuses olevale objektile võimalik saada vahendeid.

Turule kauplejaid leida muul ajal kui kevad, suvi ja sügise algus on keeruline. Aastaringseks kauplemiseks oleks vaja teha vanas hoones kapitaalremont või hoopiski ehitada uus hoone. See on mõeldav, väga kallis, kusjuures küsitav, sest kas peame tegema linna eelarvest suure investeeringu ning ehitama pinnad riietega kauplejatele. Talvel kahjuks eriti muud müügis ei ole. Ma kahtlen väga selles rahakulutuses. Selline suur investeering peab end ka tagasi tooma. Lisaks on linna rahaga teistele erakauplustele konkurent teha väga vale tegu.
Investeering tähendab ka suuremat renti. Tallinna Nõmme turul seisavad letid, samuti siseturu ruumid pooltühjalt, sest rent on liiga kõrge. Turu pidamine ei ole omavalitsuse põhiülesanne. Eesti enamik edukaid turge on eraettevõtjate omanduses ning need, mida peab omavalitsus, ei hiilga just suuruse ega hea tasemega.

Oleme otsustanud, et tagame turul minimaalsed, kuid piisavad tingimused kauplemiseks. Seetõttu lammutasime amortiseerunud vana turu, ühtlasi teavitasime sellest turu arhitekti Inga Rauda.

Lauri Luige jutt muinsusväärtuse seadusvastase lammutamise kohta jäägu valimised haledalt kaotanud poliitiku hingele. Esmalt oli vaja pärast lammutamist tagada turuplats sellisena, et sinna saab panna kergesti liigutatavad telgid ja varjualused. Me olime sunnitud tegema oma otsuseid rangelt lähtudes rahalistest võimalustest. Tänu riigikogu liikme Jaanus Karilaiu poolt turule suunatud nn katuserahale saime turu remonti alustada. Praegu võib öelda, et turuplats on kauplejatele tehtud selliseks, et seal on võimalik ka pimedas tegutseda, sest plats on korralikult asfalteeritud ja valgustatud. Meie tegevuse õigsust kinnitab kas või see, et OTTi kauplejad on pärast mitmete kauplemiskohtade proovimist tulnud turule.

Tegeleme praegu turule sobivate ilmastikukindlate kauplemiskohtade projekteerimisega ning loodetavasti kevadel saab need ka püstitada. Peame läbirääkimisi, et põllumajandussaaduste tootjad teeksid investeeringu turgu ning seal hakkaks toimuma lihasaaduste müük. Me otsime võimalusi turuhoone järk-järgult erakapitali või projektiraha toel korrastada.

Lõpetuseks ütlen, et ilus ja korras turg on iga linna uhkus ning sinnapoole me ka püüame, aga see ei ole praegu Haapsalu põhiprobleem, kuhu raha panna.