Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Juhtkiri: Läänemaa vajab silmaarsti

22.12.2017
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

See, et tuntud ja kauaaegne Haapsalu silmaarst pärast pikki tööaastaid väljateenitud pensionile läheb, on loomupärane elu käik. Praegusel juhul varjutab seda sündmust aga teadmine, et tema kohta ei võta üle ei noor ega ka pisut vanem innukas silmaarst. Silmaarsti vastuvõtule tuleb hakata sõitma Tallinna või Pärnusse.

Tegelikult ei olegi küsimus ühes silmaarstis. On tõsiasi, et paljud läänlasi aastaid teeninud meditsiinitöötajad on juba pensionieas või hakkavad sinna jõudma, nii nagu on tõsi seegi, et noored arstid provintsi tööle ei kipu, sest pole eneseteostuseks võimalusi. Kui on vähe patsiente, on vähe haigusi, mida ravida. Sellepärast võib ennustada, et uudiseid, kuidas üks või teine meditsiiniteenus väikeses kohas kaob, tuleb edaspidigi. Sellega, et mõni eriarst käib Tallinnast või Tartust korra-paar kuus Läänemaal haigeid vastu võtmas, võib leppida, kuid teatud eriarstid peaksid siiski igas maakonnas olema.

Läänemaa haiglale pole põhjust ette heita, et nad poleks püüdnud probleemi lahendada. Arste on meelitatud siin vastuvõtte tegema, kuid sellest jääb väheks, kui pealinna doktor paar korda kuus kohapeal käib. Kui haiglal endal pole õnnestunud puuduvate meedikute probleemi lahendada, on see äkki koht, kus peaks kogukond sekkuma ja aitama lahendust leida. Mõtlema välja präänikuid ja hüvesid, millega erialainimesi siia meelitada. Praegu pole ju küsimus mitte selles, kuidas luua investoritele uusi võimalusi, vaid vastupidi, tööpõld ootab harijat.

Praeguses haldusreformi pöörises on keeruline öelda, kes peaks selle kogukonna esindaja olema – maavalitsust, kes peaks laiemat tervikut nägema, ju enam ei ole. Ilmselt peaks Haapsalu ja Lääne-Nigula valla ühine arenduskeskus hoidma pilgu peal ka meditsiinimaailma arengul.