Ühinemine päästis Nõva pankrotist

14.01.2018

Halgudega köetavas katlamajas on ametis neli kütjat, pelletikatla saaks toimima vaid kahe mehega. Foto: Urmas Lauri

Kui Nõva vald olnuks firma, oleks see praeguseks pankrotis. Pankrotti omavalitsus minna ei saa, kuid kui Nõva poleks Lääne-Nigulaga ühinenud, tulnuks Nõva vallas kuulutada välja saneerimine. Hullemast päästis ühinemine.

Kahjum, millega vald oma eksistentsi lõpetas, kaetakse ühinemistoetusest. „Vale planeerimine on põhiline märksõna,” nentis Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. „Põhiküsimus on ikkagi see tulumaksu alalaekumine.”

Tulumaksu laekumist planeeriti mullusesse Nõva valla eelarvesse 9 protsenti tunamullusest rohkem. „Sealt tuli põhiline osa miinusest,” nentis Lõhmus audiitor Merike Lauri aruannet kommenteerides.

Eelmisel aastal Nõva elanike arv võrreldes aasta varasemaga ei kasvanud, samuti polnud statistikaameti andmetel selles piirkonnas palgad aasta jooksul suurenenud. Selle möödalasu tõttu laekus vallakassasse audiitori hinnangul 26 000 eurot loodetust vähem. „Väga libe tee on prognoose meelevaldselt suurendada,” ütles Lõhmus. „Kui Nõva oleks iseseisev vald, oleks seal praeguseks saneerimisolukord, ühinemine päästis.”

Nõva volikogu viimane esimees Peeter Kallas polnud Nõva miinust nõus lahkama. „Ei ole [auditi aruannet] näinud, ei oska kommenteerida. Mul ei ole midagi öelda. See ongi asja juures kõige naljakam, et mulle pole auditit saadetud,” lausus Kallas.

Probleemid on OÜga Nõva Kilk, mille majandustulemus on pehmelt öeldes nadi. Juba aastaid on vallale kuuluv soojatootja kahjumiga töötanud. Nõva katlamajast saavad soojust kolm kortermaja, kool ja võimla. Katlamaja ehitati 1984. aastal, samal ajal kortermajadega.

„Põhjalikult tuleb üle vaadata küttemajandus ja heakord,” vaagis Lõhmus võimalusi Nõva kandi kahjumit vähendada. Üks stsenaarium on Nõva soojatootja ühendada aktsiaseltsiga Lääne-Nigula Varahaldus, teiseks variandiks on Nõva Kilk pankrotti lasta.
„Mõne kuu jooksul tuleb olulised otsused ära teha,” nentis Lõhmus.

Nõva Kilgi juhatajana ütles Kallas, et selline firma nagu Nõva Kilk ei saa eksisteerida. „See on siililegi selge,” ütles Kallas.
Miks kahjumiga töötav soojafirma siiski edasi toimetab, sellele on Kallasel selgitus olemas. „Maksumaksjad ju elavad siin, muidu me oleks võinud selle poe ammu kinni panna. Aga kuhu inimesed siis lähevad? Lihtne ju,” ütles Kallas. „Vald on Kilgi omanik, omanik otsustas kahjumiga töötavat firmat toetada.”

Nii Lõhmus kui ka Kallas on ühel meelel selles, et Nõvale oleks vaja uut katlamaja, mida köetakse puiduhakke või pelletitega. Selleks oleks Kallase hinnangul vaja investeerida 130–140 tuhat eurot.
„Nõva volikogu tegi oma viimastel istungitel selleks tähtsa otsuse, moodustati küttepiirkond, et kevadel saaks raha taotlemisel parketikõlbulik olla,” kehastus soojafirma juht taas volikogu esimeheks.

Lõhmuse sõnul on Nõva olukord sama nukker kui Linnamäel enne Oru valla ühinemist Lääne-Nigulaga.
„Oru vald maksis katlamajale dotatsiooni 10 000 aastas. Uue katla püstipaneku ja ettevõtte ühendamisega valla varahaldusega see probleem kadus ära,” selgitas Lõhmus, kuid lisas, et Linnamäel oli kahjum aastas siiski väiksem ja tarbijaskond on seal suurem kui Nõval.

Pelletikatlamaja saaks praeguse nelja töömehe asemel hakkama kahega. Kui Nõva Kilk liidetakse valla varahaldusega, kaoks ka raamatupidaja ja juhataja koht ära. Praegu on Nõva katlamaja müügitulu töötaja kohta 5–9 korda väiksem kui Lääne-Nigula või Lihula soojaettevõttel.

Nõva kandi miinus väheneb Lõhmuse sõnul ka valitsemiskulude arvel, sest osavallas on personali vähem. „Ka selle arvel on raha võimalik kokku hoida,” ütles Lõhmus.

Nõva kahjum tasutakse ühinemistoetuse arvel. Kui suur Nõva miinus aasta lõpuks oli, polevat veel selge, sest osa arvete eest on raha laekumata. „Täpselt kokku võtnud veel pole,” nentis Lõhmus. „Mõnikümmend tuhat eurot ikka.”

Nõva valla audit

Kontrollitaval perioodil olid vallavanemad Deiw Rahumägi ja Kalle Saar.
Volikogu esimees oli Peeter Kallas. Peeter Kallas on ühtlasi ka OÜ Nõva Kilk juhataja, OÜ Raidercut juhataja ning spordiklubi Nõva juhatuse liige.
SK Nõva sai mullu vallalt 1000 eurot toetust, mis oli ainuke toetus vallalt seltside tegevuskuludeks.