Kuula artiklit, 1 minutit ja 6 sekundit
0:00 / 1:6

Endine emakeeleõpetaja: kolm üldlevinud viga häirivad väga

13.03.2018
Kuula artiklit, 1 minutit ja 6 sekundit
0:00 / 1:6
Otto Wilhelm Masingu 1795. aasta aabitsa tiitelleht. Foto vikipeedia

Lääne Elu toimetusse helistanud endise emakeeleõpetaja sõnul on ta väga mures selle pärast, kui vigast ja viletsat eesti keelt tänapäeval räägitakse. Eriti häirivad teda kolm üldlevinud viga.

Esiteks „eurid“. „Rahaühik on ju ’euro’ ja mitmuses ’eurod’, aga igal pool räägitakse „30 euri“ ja „sada euri“,“ ütles ta.

Teiseks ’üksteise’ ja ’teineteise’ segiajamine. „Kas tõesti ei saanud see kooli ajal selgeks, et ’teineteise’ on siis, kui on ainult kaks inimest ja ’üksteise’ siis, kui on rohkem?“ (Eesti keele lubab ’teineteise’ asemel ’üksteise’ öelda – toimetaja).

Kolmandaks aetakse segi ’järele’ ja ’järgi’. Järgi tähendab ‘millegi põhjal, kohaselt’. Järele kasutatakse tähenduses ‘üle, alles, kannule’, nt Kõik võileivad jäid järele. Nad jooksid meile järele.

„Need vead on üldlevinud, ka ajakirjanduses ja kirjasõnas. Olen helistanud ETV-sse ja Vikerraadiosse ja palunud, et võetaks sellega midagi ette. Öeldakse, mida ma tegema peaks, aga neid nutiasju mul ei ole, olen vanem inimene,“ ütles helistaja.