Aarne Taal: pöördusin kohtusse ministeeriumi ülbuse tõttu

Aarne Taal. Foto: Arvo Tarmula

OÜ Haapsalu Raudtee ja OÜ Taavi omanik Aarne Taal läks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastu kohtusse, kuna ministeerium väidab, et 20 aastat tagasi Taali firmale erastatud raudtee muldkeha kuulub riigile.

Valitsus tahab taastada raudtee Riisipere ja Turba vahel, selleks aga on tarvis raudteetammi, mille omanikuks on enda teada Taalile kuuluv OÜ Taavi. Kuna Taali ettevõte demonteeris aastaid tagasi nõuetele mittevastavaks muutunud liiprid ja rööpad, võttis ministeerium nüüd seisukoha, et ilma liipriteta pole ka raudteed ja muldkeha kuulub riigile.

Taal on huvitatud raudteeühenduse taastamisest ja valmis Eesti Raudtee ja riigiga koostööd tegema, kuid eeldab, et riik peaks talle tammi riigi käsutusse andmise eest kompensatsiooni maksma, sest on aastaid tammi hooldanud ja on ministeeriumi suhtumisest nördinud.

„Majandusministeerium on võtnud seisukoha, et raudtee muldkeha on lihtsalt üks hunnik pinnast, mis on kokku lükatud. See on äärmiselt naljakas. Tegelikult on tegemist ju insenertehnilise rajatisega, mis on raudtee lahutamatu osa. See on ju kõige olulisem osa ja kõige suurem kulutus raudtee ehitamisel. Võtame kasvõi analoogia Rail Balticuga – selle muldkeha ehitamine läheb ju tohutult maksma! Ilma muldkehata ei saa raudteed olla,“ selgitas Taal.

Taali esindab vaidluses Kadri Simsoni juhitud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga advokaadibüroo Sorainen partner ja vandeadvokaat Allar Jõks.

Jõks sõnul ministeerium vassib, kui ütleb, et pärast liiprite kõrvaldamist pole tegemist enam raudteega.
“See on sama nõrk väide, et kui majal katust ei ole, siis ei ole tegemist enam majaga,” sedastas advokaat.

“Nii ehitusseadustik kui ka raudteeseadus peavad raudteetammi ehk muldkeha eraldiseisvalt ehitiseks. MKMi loogika lähtub sellest, justkui oleks võimalik liipreid ja rööpaid panna lihtsalt paljale maale,” selgitas Jõks.

Tallinna ringkonnakohus on 2016. aasta detsembris tehtud otsuses kinnitanud Eesti Raudtee enda seisukohta, mis ütleb järgmist: Raudteeseaduse § 21 lg 1 p 2 kohaselt koosneb raudteeinfrastruktuur järgmistest osadest, mis on raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud: rööbastee ja muldkeha.

“Muldkeha on seega selgesõnaliselt seaduses nimetatud kui raudtee infrastruktuuri osa. Sätet ei saa mõista nii, et muldkeha kuulub raudteeinfrastruktuuri koosseisu vaid siis, kui muldkeha ja rööbasteed on koos,“ ütles Jõks.

Majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütles eile Ärilehele, et MKM ei kommenteeri poolelioleva kohtuvaidluse detaile, eriti kui menetlusse võtmise kohtumäärust, kaebuse sisu ega vastavaid materjale pole MKMile veel saadetud.
Tatteri sõnul ei ole küsimus selles, nagu oleks riik taganenud soovist põhjendatud kulud hüvitada.

“Paraku on väga erinevad osapoolte arusaamad võimaliku hüvitise põhjendatusest ja selle suurusest, riik kindlasti ei saa kulutada maksumaksja vahendeid õigusliku aluseta ning ilmselt kohtuasjas selgitatakse muuhulgas ka viidatud vaidlusalused õiguslikud aspektid,” ütles Tatter.

Taali sõnul ei ole ta aga ministeeriumi käest küsinud ühtegi konkreetset summat.
„See on puhtalt läbirääkimiste küsimus,“ rõhutas Taal ja lisas, et kohtusse pani teda pöörduma ministeeriumi üleolevalt ülbe käitumine.

“Õigusriigis on see põhimõtteliselt lubamatu, et MKM seisukoht raudteetammi omandi osas sõltub sellest, kas MKM-le on hind sobiv,” kommenteeris tekkinud olukorda Allar Jõks.