Sukles küsib Matsalu kalameestele püügilubade eelisõigust
06.10.2018
Haapsalu linnapea Urmas Sukles saatis keskkonnaministrile kirja, milles palub Matsalu lahe ääres elavatele kalameestele eelisõigust landipüügilubade taotlemisel.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin ütles, et vastust Suklesele alles koostatakse ja enne kirja ärasaatmist ta Matsalu kalameeste olukorda ei kommenteeri.
„Üldine poliitika on see, et erandeid ei tehta. Lubade jagamine peab olema läbipaistev ja ligipääs taotlemisele peab olema võrdne,” ütles Märtin.
Haeska turismitaluniku Ants Ale sõnul praegu kohalikele kodumeres kalapüügiks lube ei jagu. „Lubade hulk on limiteeritud ja neid jagatakse internetist. 1. detsembril kell 9 on start ja kahe minutiga on kõik Matsalu 1. tsooni 50 luba läinud. Praegu saab loa see, kellel on kiirem server,” ütles Ale. „Praegu vaatavad külamehed kaldalt, kuidas linnamehed lanti loobivad. Paarkümmend kohalikku oleks küll, kes seda luba tahaks.”
Ale sõnul ei kasuta võõrad oma püügiõigust isegi ära. „Paar aastat tagasi palusin lahe ääres elavatel meestel silma peal hoida, kui palju võõraid landiga püüdmas käib. 50 luba oli välja antud, meie saime heal juhul 20 püüdjat,” ütles Ale. „Sattusin juttu ajama ühe Rapla mehega, kes sai loa. Rääkis, et ta ei jõudnudki seda kasutada. Arvan, et lubasid võetakse igaks juhuks ja osa neist jääb kasutamata, sest ei satuta siiakanti.”
Matsalu on jaotatud kaheks püügitsooniks. Probleem on just esimese tsooni lubadega, kus on rangemad looduskaitselised piirangud. „Sisuliselt on see ala kuni Haeska rahudeni,” ütles Ale.
Sukles ütles, et kuulis Matsalu lahe kalapüügilubade probleemist juba enne Haapsalu ja Ridala ühinemist, kui käis tutvumiskoosolekutel Ridala külades. „See ei ole normaalne olukord,” ütles ta.
Suklese sõnul on see regionaalpoliitiliselt absurdne. „Inimesed elavad maal või ehitavad sinna endale kodu ja siis vaatavad kaldalt, kuidas võõrad käivad kalal,“ ütles ta.
Sukles saatis esmalt kirja keskkonnaametisse. „Nad vastasid lihtsalt, et erisusi kellelegi ei tehta, kuigi neid tahetakse üle Eesti,” ütles Sukles. Keskkonnaamet selgitanud, et püügilube rohkem jagada ei soovita seepärast, et see tooks kaitsealale rohkem rahvast, kes ei tea kaitseala reegleid ja tekitaks loodusele kahju.
Sukles rääkis kalurite murest ka regionaalminister Janek Mäggile, kui see Haapsalut külastas. „Nii Mäggi kui ka keskkonnaamet ütlesid, et see on keskkonnaministeeriumi teema. Siis kirjutasingi keskkonnaministrile,” ütles Sukles.
Turismitalu pidajana leidis Ale, et püügiluba ei peaks olema tingimata nimeline, vaid võiks kuuluda näiteks ettevõttele. „Siis saaks pakkuda külalistele võimalust kalal käia. Neid käiks ikka üks korraga. Praegu on sellel minu nimi küljes ja peale minu ei saa seda keegi kasutada,” ütles Ale.