President Kersti Kaljulaid peaks 10.–11. detsembril Marokos toimuval ÜRO rändekonverentsil heaks kiitma rände- ja pagulasraamistiku ehk Marrakechi leppe, kuid nüüd keeldub ta minemast, kuni valitsus ühtselt aru saab, kas ja millele üldse toetust avaldatakse, kirjutab Postimees.
ÜRO rändeleping ajas poliitikud tülli
12.11.2018
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Ränderaamistikust on räägitud aastaid ja tänavu märtsis arutas seda nii valitsus kui ka riigikogu väliskomisjoni. Siis aga unustati. Nüüd on poliitikud tülli pööranud – tuleb välja, et keegi päris täpselt ei teagi, mis kohustused nimetatud dokument Eestile kaasa toob, ja seda pole siiani eriti ka arutatud.
ÜRO migratsioonileppes on üldsõnaliselt loetletud 23 eesmärki migratsiooni paremaks haldamiseks maailmas, sealhulgas näiteks migrantide inimlikumaks kohtlemiseks.
Kriitikud kardavad, et dokument kohustab riike pagulastele uksi avama ja soodustab massiimmigratsiooni, pooldajad aga väidavad, et otseseid kohustusi see kaasa ei too, pigem tagab see riikide vahel parema koostöö, et massiimmigratsiooniga paremini hakkama saada.
Kvoote dokument kaasa ei too. Riikidel on võimalik lepet toetamast loobuda, ilmselt mõni seda võimalust ka kasutab.