Haapsalu võtab viimaste aastate suurima laenu
20.11.2018
Suur-Haapsalu läheb järgmistele aastatele vastu optimistliku prognoosiga – elanike arv püsib stabiilsena, maksumaksjate arv kasvab, majandusel läheb hästi. Selliste ootuste taustal võtab Haapsalu linn kahe kooli ehituseks viimaste aastate suurima laenu.
„See on lihtne otsus – me teeme seda nüüd või mitte kunagi. Riik on meile raha põhikooli ehituseks ja algkooli renoveerimiseks juba andnud,” sedastas Haapsalu linna finantsjuht Martin Schwindt.
Järgmise nelja aasta eelarvestrateegia on tema sõnul koostatud ja paika timmitud just neid kahte suurt investeeringut silmas pidades.
Rohkem tulumaksu
Täpselt sama sõnumiga käis Schwindt ka Haapsalu linnavolikogu ees, kus eelarvestrateegia ühehäälselt heaks kiideti.
„Oluline pole mitte see, kui ilus on strateegia, vaid see, kui palju on raha, et seda kõike ellu viia,” ütles dokumendile oma õnnistust andes eelarve- ja rahanduskomisjoni aseesimees Toomas Schmidt.
Omavalitsuse peamine tuluallikas on üksikisiku tulumaks, mis sõltub otseselt maksumaksjate arvust ja nende sissetuleku suurusest. Haapsalu eelarvestrateegias, mis on koostatud järgmiseks neljaks aastaks, seisab eeldusena, et ühendomavalitsuse elanike arvu kahanemine peatub ja maksumaksjate arv kasvab.
„Tegemist on väga optimistliku prognoosiga, milles on arvestatud, et rakendatakse kõiki meetmeid, et inimesed ei lahkuks,” kommenteeris Schwindt.
Rahandusministeeriumi statistika näitab tema sõnul juba mõnda aega, et maksumaksjate ehk töötavate inimeste hulk Haapsalus kasvab ja ka mitmed muud näitajad lubavad prognoosida, et kasv jätkub. „Üks põhjus on, et majanduses lähevad asjad paremaks, Haapsalus on töökohti juurde tulnud, demograafiline olukord on muutunud – juurdetulijad on pigem noored pered. Lasteaiad on täis ja on nõudlus sõimekohtade järele, mis näitab, et lapsevanemad on tööturul. Ja kindlasti on Haapsalu muutunud järjest atraktiivsemaks kohaks, kus elada. Muud seletust ma ei näe,” ütles Schwindt.
Praeguse seisuga on Haapsalul 6250 maksumaksjat. Schwindt tõdes, et mingi aja pärast kasv kindlasti peatub – see tuleneb juba majanduse tsüklilisusest.
Palgad ei tõuse
Finantsnäitajaid vaadates võib ühelt poolt öelda, et omavalitsusel läheb hästi, teisalt tuleb selle hea seisu ärakasutamiseks teha ohverdusi. Haapsalu põhikooli ehituseks ja algkooli renoveerimiseks võtab linn järgmisel aastal 2,76 miljonit eurot laenu ja kolme aasta jooksul kokku umbes 4 miljonit eurot.
Otsus investeerida kahe kooli ehitusse tähendab ühtlasi seda, et lähiaastateks tuleb loobuda teistest suurematest investeeringutest ja avalikul sektoril tuleb arvestada, et püksirihma lõdvemaks lasta ei saa.
„Pikemas perspektiivis tähendab see, et linnavalitsuse süsteemis palka saavate inimeste töötasu lähiaastatel ei tõuse, linna makstavad toetused jäävad sama suureks kui sel aastal ja majandamiskulud on range kontrolli all,” selgitas Schwindt.
Palgatõusuga võivad arvestada ainult miinimumpalka saavad töötajad ja õpetajad, kellele 8–12 protsendi suurune palgatõus on riigi poolt ette nähtud. Numbrite keelde panduna tähendab see, et Haapsalu linnavalitsuse palgafond kasvab järgmisel aastal 3 protsenti.
„Kõik need otsused on tehtud arvutuste pealt, kui palju on Haapsalu linn võimeline järgmistel aastatel laene tagasi maksma ja kui suureks kujuneb mõlema kooli ehituse-renoveerimise omaosalus,” selgitas Schwindt.
Kõik varem ära otsustatud projektid lähevad endiselt töösse nagu näiteks Uuemõisa ja Holmi tööstusala ning Oja tänava rekonstrueerimine. „Nende jaoks on raha eelarves olemas,” ütles Schwindt.
Vastu võetud eelarvestrateegiaga saadetakse seega välja sõnum, et kuna seis on praegu hea ja prognoosid veelgi paremad, teeme suured asjad ära.
„Koolid on meie kõigi jaoks väga olulised, sest see on sõna otseses mõttes investeering tulevikku,” sedastas Schwindt.