Juhtkiri: ära ole prügikoll

Probleemide tekitamine on alati palju lihtsam kui tagajärgedega tegelemine. Eriti siis, kui pahanduse tegija pole teada ja käib meie seas ringi ausa näo ning sirge lipsuga. Ehk noogutab isegi tunnustavalt kaasa, kui kaaskondlased murele lahendust otsivad.
Üks kümnete tonnide suurune probleem lösutab Pullapää metsas – illegaalne prügi. Jah, Lääne Elu on sellest korduvalt kirjutanud, aga nüüd teeme seda jälle, sest kolmele suurele prügihunnikule leiti hiljuti omanik. Oluliseks teeb selle fakti tõik, et tegemist on juriidiliste isikute – ettevõtetega.

Kas need ettevõtted toimetasid oma jäätmed ise metsa alla või tegi seda nende tellimusel mõni teine ettevõte, pole veel teada. Me kõik oleme kuulnud vastutustundlikust ettevõtlusest ja see hõlmab kindlasti ka usaldusväärsete partnerite valimist. Mis tulemusega keskkonnainspektsiooni menetlus ka lõppeb, saab välja saadetud selge sõnum – igaüks vastutab selle eest, kas tema toodetud prügi jõuab jäätmejaama või loodust reostama.

Kui näiteks inimesel on vaja vabaneda vanast kodutehnikast, mööblist või remondijäätmetest ja ta saab internetiavarustest pakkumise „tulen ja viin tasuta ära“, peaks kohe süttima punane tuli – miks ta seda teeb? Kuhu ta selle tegelikult viib? Ja vastus „mul ükskõik“ on vale. Vale seepärast, et kõiki neid illegaalseid prügimägesid likvideeritakse kohaliku omavalitsuse või riigi vahenditega ehk selle raha eest, mille inimene on enda teenitud rahast maksudena ära maksnud. Selle raha eest saaks teha hoopis midagi muud head ja ilusat, paraku aga maetakse need summad ignorantsete kodanike süül hoopis prügilatesse.

Haapsalu linn, maa-amet ja keskkonnainspektsioon tahavad koostöös Pullapää puhtaks teha. Paraku ei ole võimalik prügiprobleemi lõpuni lahendada, kui me endi seast rehepaplust välja ei juuri ja laseme naabrimehel endiselt võõra põõsa alla prügi poetamas käia.