Juhtkiri: ilutulestikust emotsioonideta

Viis aastat tagasi võttis Euroopa Komisjon vastu uue pürotehnika müüki ja kasutamist reguleeriva direktiivi. Eestis hakkasid lõhkematerjaliseadusesse integreeritud uued normid kehtima 2017. aasta 4. juulil.

Kui tihti kukub välja nii, et Eesti valitsus on seadusena kehtestanud mõne eurodirektiivi kõige rangemad nõuded, siis pürotehnika kasutamist reguleeriva seadusega juhtus täpselt vastupidi – käske-keelde leevendati, vanusepiire alandati. Põhjenduseks toodi, et uutele nõuetele vastavad tooted on tarbijale ohutumad.

Küll aga jäi seaduse kirjutajatel ja riigikogul kahe silma vahele inimfaktor. Uusi vabadusi kiputakse alati kuritarvitama, mistõttu keegi alati kannatab.

Ka on Eesti teinud paljude teiste ELi riikidega võrreldes pürotehnika kasutamise normide leevendamisega hoopis vähikäiku, sest enamasti on reeglid mujal hoopis karmimad.
Mõned näited.
Selleks, et need oleksid arusaadavad, tuleb selgitada, et Eestis ostetakse peamiselt F2 ja F3 kategooria tooteid ehk ilusaid värvilisi rakette, mille vahe seisneb selles, et F2 üksiktootes on kuni 500 grammi lõhkeainet ja F3-s kuni üks kilo. Enamasti ostetakse aga mitmest üksiktootest koosnevaid patareisid.

Belgias, kus uus seadus võeti vastu päev pärast Eestit, on F3 kategooria rakettide kasutamine mitteprofessionaali poolt kriminaalkuritegu.
Saksamaal saab eraisik osta ja kasutada F2 rakette paari tunni jooksul 31. detsembrist 1. jaanuarini. F3 eraisikud osta ega kasutada ei tohi. Muuhulgas ei tohi ilutulestikku kasutada puitmajade läheduses.
Soomes ei saa alla 18aastased osta mitte mingit sorti pürotehnikat. Eestis võib F1-kategooria pürotehnilist toodet osta ja kasutada alates 12. eluaastast. Ilutulestikku võib Soomes teha ainult vana-aasta õhtul.
Iirimaal on eraisikutel lubatud osta ja kasutada ainult F1 kategooria pürotehnikat.

Kindlasti oleks Eesti inimesed tunduvalt õnnelikumad, kui Eesti valitsus oleks leebemaid norme kasutanud hoopis mõne teise eurodirektiivi rakendamisel.