Sukles lubas Uuemõisa kooli aknad korda teha

Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles reedel volikogu opositsiooni järelepärimisele vastates, et kuigi remondiraha on välja makstud, on ehitajal Ehto OÜ-l kohustus puudused likvideerida.

„Ei ole väga hea tunne. Paneksin protsessile mitte väga hea hinde,” vastas Sukles volikogu liikme Lauri Luige küsimusele, mis hinde linnapea paneks Uuemõisa mõisahoone remondile. Sukles lisas põhjenduseks, et mõisahoone renoveerimine on olnud keeruline, sest samal ajal käis õppetöö. Oma pitseri on jätnud ka Ridala valla liitumine Haapsalu linnaga: „Kui linn lepingu üle võttis, oli päris palju juba tehtud ja kokku lepitud.”

Opositsiooni arupärimises esitatud küsimusele, miks ei paigaldatud Uuemõisa kooli remontides uusi aknaid, kuigi hankes oli nii kirjas, vastas linnapea, et muinsuskaitse eritingimustes rõhutati akende restaureerimist ja vajadusel väljavahetamist. „Tööde käigus tegi töövõtja ettepaneku, et aknad restaureeritakse ning tellija ja Muinsuskaitseamet seda ettepanekut aktsepteerisid,” rääkis ta.

Samas lisas linnapea, et ta ei saa aru, miks pidi nõukogudeagseid aknaid restaureerima. „Täpselt sama asi oli Wiedemanni tänava koolimaja akendega ja seal on samad probleemid – aknad lasevad tuult läbi,” rääkis ta.

Haapsalu volikogu liige Urmas Koppe (Reformierakond) küsis ka volikogu istungil pärast linnapea vastuse ärakuulamist, et miks ikka ei mindud akende vahetamise teed. Suklese sõnul oli enamik aknaid eri mõõdus ja vahetus oleks tähendanud koolitöö seiskumist. „Otsused tehti aastal 2017. Ma ei oleks nii kiirustanud,” lisas ta.

Peale ebakvaliteetsete akende on probleem mõisahoone välistrepiga. Ehitaja eiras trepi projekti, nüüd tuleb see lammutada ja uus ehitada. Suklese sõnul tehakse trepp korda tänavu suvel.

„Praegu oleme seisus, kus on puudused,” tunnistas linnapea. Ta lisas, et puudused on fikseeritud ja ehitajal tuleb need parandada. Linnavolinik Toomas Vallimäe (EKRE) küsimusele, kas on kindel, et vaegtööd ka ära tehakse, vastas linnapea: „Kindlasti.”

Opositsiooni küsimusele, miks on riigihangete registris märgitud objekti lepingu lõpuks 31. august 2018, kuigi kolmandik töid olid selleks ajaks tegemata, vastas Sukles, et registris on märgitud lepingu lõpptähtaeg. Tähtajaks tegemata tööd fikseeris omaniku järelevalve puudustena, ja kuna puudused on veel likvideerimata, pole järelevalve edastanud tööde aruannet ka Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

Samuti soovis opositsioon arupärimises teada, kes ja millal allkirjastas tööde vastuvõtmise ja mille alusel tehti hankelepingu lõppemise kanne registrisse.

Suklese sõnul allkirjastas väljamaksmiseks esitatud akti ehitajana omanikujärelevalve ja tellijana Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman. Viimased väljamaksed ehitajale allkirjastasid Vikman ja linnavalitsuse ehitusnõunik Aivar Sein. Viimane tegi ka kande riigihangete registrisse.

Sukles lisas, et ehitaja tegeleb puuduste likvideerimisega ning loodetavasti saab mõisahoone remont korraliku tulemuse. „Ehitaja on koostööaldis. Probleeme on omanikujärelevalvega, aga viimasel ajal on ka tema koostööaldis,” ütles Sukles.