Politseinik: Haapsalu vajab kutselist merepäästet
21.09.2019
Otsus Haapsalu merepääste kaotamisest jõudis minuni eelmisel nädalal. Kuuldused, et Haapsalu piirivalvurite ametikohad võidakse politsei- ja piirivalveameti (PPA) järgmise aasta kuuemiljonilise kärpe käigus kaotada, levisid juba septembri alguses. Esialgne info pääses liikvele päev enne PPA peadirektor Elmar Vaheri skandaali, millele eelnesid tema sõnad, et inimeste arvelt eelarvet ei kärbita.
Üksuse likvideerimise plaani esitas PPA juhtkond. Põhjuseid Haapsalu kutselistele merepäästjatele ei seletatud, arutellu Haapsalu esindajaid ei kaasatud. Praegu on tagaselja otsustatud, et kutseline merepääste kaob, kuigi üritatakse jätta muljet, et otsus on veel lahtine.Otsus langetati juhtkonna tasandil, peamajas inimeste poolt, kel puudub ettekujutus, kuidas piirivalvurid panustavad Läänemaa turvalisuse tagamisse ning unustatakse, et mereohutust on parim tagada kohalikul üksusel koos laevastiku ja vabatahtlikega. Usaldusväärsemaks loetakse Exceli tabeli infot, mille kohaselt ei muutu midagi pärast 11 inimese lahkumist.
Veelgi enam – ei lammutata ainult toimiv süsteem, vaid ka toimiv kollektiiv.
Juhtkonna sõnul täidab üksuse kaotamine üllast eesmärki, milleks on laevastiku tugevdamine.
Haapsalu päästepiirkond on mitmekümne miili suurune, ulatudes Matsalu lahest Keibu laheni, vajadusel lähme appi ka Pärnule või Hiiumaale. Juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla küll räägib, et laevastik hakkab rohkem Läänemaa vetes olema, kuid Eesti mereala on suur ja ainult nelja laevaga seda ära ei kata, mistõttu kahtlen, et see aeg, mis võimaldatakse laevadel olla merel võiks tähendada, et need oleksid rohkem Haapsalu kandis. Laevastik loodab Haapsalu üksusest täiendust (paarist inimest on vähe, et laevastikku mehitada), aga Haapsalu kaotab 11 inimese töökoha likvideerimisega palju rohkem.
Haapsalu jaoskonna partrulltalituse inimeste arv väheneks ligi kolmandiku võrra, mille tulemusel langeb tänaval nähtavate ja reageerivate ametnike arv. Jääb arusaamatuks seegi, kuidas peaksid patrullpolitseinikud näiteks öösiti reageerima Vormsi saare perevägivallale, kas keskkonna- või veeteede ameti kaatrijuht tuleb öösel kodust välja ning on nõus viima maakonna patrulli saarele? Või võetakse info teadmiseks ja piirkonnapolitseinik läheb järgmisel kolmapäeval olukorda hindama. Millise signaali edastab see kohalikele elanikele?
Riik näitab sellise otsusega, et ei saa või ei taha saada endale võetud funktsiooniga hakkama ning üritab oma väheseid ressursse ning puuduvat tahet vabatahtlikele delegeerida.
Vabatahtlikud merepäästjad on meie piirkonnas minu arvates Eesti mõistes parimad nii mehitatuse, oskuste, võimekuse ja varustuse poolest, kuid nad ei saa võtta korrakaitse ega piirivalve ülesandeid riigiametilt. Probleemiks on ka see, et vabatahtlikke pole piisavalt ning jutt 24/7 valmisolekust on otseses mõttes valetamine. Vabatahtlikele ülesannete andmine nõuaks mitmeaastast tööd ja investeeringuid.
Üks tegelikest merepääste kaotamise põhjustest võib olla hoopis väärtuslikust krundist vabanemine, kus praegu piirivalvurite teenistuskoht. Krunt asub kinnisvaraarenduse mõistes ideaalses kohas mere ääres ning juba aastaid on räägitud selle maha müümisest. Piirivalve Haapsalu kordoni hoonete kompleksis on praegu ka vabatahtlike merepäästjate ruumid. Isegi kordoni remonti on aastaid edasi lükatud põhjusel, et ei tea, mis Riigi Kinnisvara AS sellega ette võtta plaanib. Krundi müües pole piirivalvuritel teenistuskohta, seega lihtsam on päästevõimekus kohe kaotada.
Kokkuhoidu PPA aga merepääste kaotamise ja krundi müügiga ei saavuta. Pigem on põhjus milleski muus, mida peidetakse soovi taha üldist võimekust tugevdada ning pannes riigi ülesanded vabatahtlikule organisatsioonile.
PPA eelarve kärpimiseks vajalikus mahus tuleks leida parem lahendus, kui seda on ühe väikese kogukonna jaoks eluliselt tähtsa üksuse kaotamine. Sinisilmne on juhtide poolt loota, et millegi lõhkumine ja näiliselt kuskil kohtade täitmine võiks kaaluda üles aastaid kestnud panustamise mere- ja maismaa turvalisusesse Haapsalus ja Läänemaal. Sinisilmne on arvata, et see otsus piirivalvuritele meeltmööda oleks. Selles situatsioonis tuleks politseiameti juhtkonnal tõsta kordki pilt Exceli tabelilt ning vaadata nende taga peituvat tegelikkust, mis ütleb, et kutselist merepäästeüksust on Haapsallu vaja.
Autor töötab politseis, tema palvel ilmub arvamuslugu anonüümsena.