Juhtkiri: sportiv Läänemaa

Aasta lõpp tõi Läänemaale kaks tähtsat spordiuudist – Palivere suusamägi saab kunstlumemasina ja Uuemõisa jalgpallihalli. Nii üks kui ka teine investeering teeb midagi Läänemaal paremaks, elu ilusamaks ja elamisväärsemaks. Sport annab võimaluse oma vaba aega hästi veeta ja loodetavasti tervemana elada.

Sport jaguneb rahva- ja professionaalseks spordiks. Kui esimest tehakse oma rõõmuks, siis teine tähendab korrapärast pingutust tulemuse nimel. Läänemaa pole suutnud kokku panna ühtki meeskonda, kes mängiks pallimänge kõrgeimas liigas. Seda pole korv- ega jalgpallis, ammugi mitte võrkpallis. Oleme tublid, aga ei enamat.

Lääne Elu on sellest varem kirjutanud, kuidas Läänemaa parimad suusatajad on suures rahahädas, et neil napib suusapaare ja võistluskeppe. Raha pole, korrapärast klubide toetust pole. Nii elavadki suusatajad peost suhu, lootes, et kunagi saab ka muredeta võistlema hakata.

Taristu on tähtis, eriti vahva on selle juures veel see, kui poliitikuil õnnestub end võõraste sulgedega ehtides ajalehe esiküljel poseerida ning loota, et valijatele jääb meelde, kes ühe või teise toreda objekti ehituse korraldas. Investeeringud on tähtsad, aga inimene on tähtsam. Endel Nelis alustas vehklemiskoolkonda, õpetades lapsi pajust relvadega. Praegu on meil moodne vehklemishall, aga see ei tähenda, et Läänemaa vehklejad on maailma parimad või et treener oskaks võistlustel korralikult käituda.

Kui meil pole treenereid, kes tooks poisid jalgpalli juurde, hoiaks neid ja kasvataks, siis võib ehitada Haapsallu kasvõi kolm jalgpallihalli, meeskonda ikkagi ei sünni. Sama kehtib omavalitsusjuhtide kohta. Kui valla- või linnavalitsus ei oska oma sportlasi toetada, rahastada nende tugimeeskondi, siis ei saavuta nad tulemusi mitte kunagi.