Läänemaalt läks taaskasutusse üle nelja miljoni pakendi

Eesti pandipakend kogus kokku ja suunas taaskasutusse eelmisel aastal enam kui 250 miljonit ühekordse kasutusega pandimärgiga joogipakendit, millest 4,1 miljonit koguti kokku Läänemaalt. Keskmiselt jõuab keskkonnateadlike inimeste abil kümnest Eestis müüdud pandipakendist üheksa ümbertöötlemisse.

Möödunud aastal suunas Eesti pandipakend taaskasutusse veerand miljardit ühekordset pandipakendit. Pakendiseadusega on riik kehtestanud kohustuslikud minimaalsed taaskasutusmäärad, mille Eesti Pandipakend täitis kõikide pakendiliikide lõikes suuremas mahus:

• plastpakendid 87 % (pakendiseadusest tulenev kohustuslik taaskasutusmäär on 85%);
• metallpakendid 88 % (kohustuslik taaskasutusmäär 50%);
• klaaspakend 87 % (kohustuslik taaskasutusmäär 85%).

„Laias laastus toovad eestimaalased kümnest ostetud pandipakendist üheksa kaupluste taaratagastuspunktidesse, kust meie need ümbertöötlemisse suunamiseks oma pakendite käitluskeskusesse transpordime. See on rohkem kui seadusega ette nähtud ja üks parematest tulemustest Euroopas,” ütles Eesti pandipakendi juht Kaupo Karba.

Kui Läänemaal toodi taaratagastuspunktidesse 4,1 miljonit pakendit, siis kõige rohkem tagastati pandimärgiga pakendeid Harju maakonnas, mille 600 000 elanikku tagastasid  117 miljonit pudelit ja purki; elanike arvult suuruselt teises maakonnas – Tartumaal – tagastati 30 miljonit pakendit; Ida-Virumaal 18 miljonit ja Pärnumaal 17 miljonit.

Taaskasutusse suunatud pakenditest enam kui 150 000 koguti kokku erinevatelt suvistelt üritustelt, s.h. näiteks laulu- ja tantsupeolt ja Viljandi pärimusmuusika festivalilt.

Viimase 15. aasta jooksul on Eesti pandisüsteemi kaudu kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud üle 4 miljardi ühekordse ja korduskasutatava pandipakendi.