Kohus lõpetas Läänemaal auto peatamiseks relva kasutanud politseiniku kriminaalmenetluse
18.06.2020
Pärnu maakohus lõpetas kriminaalmenetluse politseiniku suhtes, kes kasutas mullu sügisel Läänemaal auto peatamiseks teenistusrelva.
Mullu 19. septembri õhtul ajas politseipatrull 40 minutit mööda maakonna teid taga Audit, mille juht eiras Haapsalus politseinike peatumismärguannet.
Ohtliku sõidustiiliga ja juhtimisõiguseta Audi A4 sõitis politseinike eest ära, ületas lubatud kiirust ja kaotas vahepeal ristmikul sõiduki üle kontrolli, rammides politseiautot Škoda. Audi peatus lõpuks Nõva lähistel.
Audi sundpeatamiseks kasutas politseinik relva, tehes kokku 15 lasku. Neist kahel korral jättis politseinik arvestamata rakendatud meetme proportsionaalsuse – nimelt tulistas ta ühe lasu tagumisse kõrvalistuja küljeklaasi ja teise sõiduki tagaklaasi.
Sõiduki peatamiseks tulirelva kasutamisel on sobiv ja eesmärgipärane üksnes sõiduki rehvidesse tulistamine. Seega oli sõiduki sundpeatamisel selle akendesse tulistamine ebaseaduslik, sest rakendatav sund oli saavutatava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.
Kohus leidis, et politseinik on toime pannud kuriteo – võimuliialduse ja see tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu.
Samas jõudis kohus järeldusele, et süütegu oli toime pandud rikkumisele reageerimisel, politseinik on tegu puhtsüdamlikult kahetsenud, oma käitumisest järeldused teinud ja selgitanud, et tema eesmärk polnud toime panna võimuliialdust, mistõttu kohtu hinnangul ei ole politseiniku süü suur. Kohus tuvastas, et ametnikule antud kaalutlusõiguse kuritarvitamine ei ole politseiniku ametialasele käitumisele iseloomulik.
Ka kannatanu on ülekuulamisel märkinud, et ei soovi politseiniku karistamist, kuna politseinik täitis oma tööülesandeid. „Mina olin liiklushuligaan, kes tuli peatada ja tema nägi selleks vaeva,“ on kannatanu seisukoht ja põhjus, miks ta ei ole esitanud tsiviilhagi.
Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et politseiniku karistamine ei ole vajalik ega otstarbekas ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega.
Eelkirjeldatu näitas, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ja seega esinevad seaduses sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Karistusõiguslik eesmärk on võimalik saavutada pannes politseinikule sanktsioneerivad kohustused – maksta riigituludesse 1000 eurot ja kriminaalmenetluse kuluna tasuda 420 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määras kohus 1. juuli 2020. Kohustuste täitmata jätmise korral uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetlust.
Kohtuotsus on jõustunud.