Juhtkiri: puud peavad jääma

Joonistanud Ott Vallik.
Läinud reedel ütles Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu linnavolikogu ees, et Posti tänava remont ja jalgrattatee rajamine seab linnajuhid valiku ette, kas võtta maha teed ääristav allee või kaotada parkimiskohad. Mäesalu eelistab puud maha võtta. Ta ei kujuta ette peatänavat jalgrattatee ega parkimiseta, küll aga kujutab ta seda ette ilma puudeta.

Ühest küljest on Mäesalul õigus. Jalgrattateed Haapsalus nagu ka kõikides teistes linnades on hädavajalikud. Sama käib parkimise kohta. Kas viimast on vaja just linna peatänava ääres, on iseasi, aga parkimiseta iseenesest muidugi ei saa. Puuderivi kaotamise kasuks räägib Mäesalu sõnul see, et kümme aastat tagasi antud hinnangu järgi on Posti tänava puud haiged.

Haiged puud on ohtlikud. Need võivad murduda, kukkuda katustele, akendesse või autodele, inimesed võivad puu alla jääda.

Haapsalu elanikke Mäesalu argumendid paraku ei veena. Kui linnainimesele on üldse midagi püha, siis on need puud. Lääne Elugi kuulab igal aastal ärritunud haapsallasi, keda on viinud täiesti endast välja mõni maja eest maha võetud kastan, mida nad on armastanud. Puude mahavõtmise vastu on ka maastikuarhitektid, kelle loodud eskiisi linnajuhid välja valisid, isegi nii vastu, et on valmis tööst loobuma, kui puud tuleb maha võtta.

Kas haapsallased ja arhitektid on oma arutus puulembuses liiale läinud ega mõtle selgelt, nagu teeb seda Mäesalu? Tegelikult mitte, sest linnapuudel on peale kirjeldatu ka häid külgi – nad on silmale ilusad vaadata ja rahustavad meelt. Aga puud ei ole ainult emotsioon, neil on ka täiesti praktiline väärtus. Nad annavad varju, hajutavad suviti asfaldi ja sillutise kuumust ning tasakaalustavad peegeldavaid pindu. Kui Posti tänava puud on tõesti haiged (ja ohtlikud), siis tuleb nende asemele istutada uued. Peatänav ei tohi mingil juhul jääda puudeta.