Juhtkiri: Päästva vaktsiini ootus

Joonistanud Ott Vallik.
Kohe-kohe jõuab Eestisse esimene ports kauaoodatud koroonavaktsiini. Loomulikult ei jagu seda kohe kõigile, esimesed doosid on mõeldud meedikutele, hooldekodude hoolealustele ja töötajatele ning eesliinitöötajatele, kes on oma ametikoha tõttu koroonast kõige ohustatumad.

Vaktsiin on nagu päästerõngas, mis laseb koroonapiirangutest räsitud elurütmi minna taas tavapärastele radadele. Võib arvata, et esimese hooga on vaktsineerimishuvilisi rohkem kui esimesest Eestisse saabuvast kogusest jagub ning perearstide ukse taha tekivad järjekorrad.

Kuid valjenenud on ka vaktsiinivastaste hääled. Vaktsiinivastaste hulgas on nii neid, kes on põhimõttelised vastased ega lase endale ega oma lastele ligi ühtegi vaktsiini. Koroonavaktsiini vastaste hulgas on aga ka need, kes pelgavad seda, et vaktsiin on välja töötatud liiga lühikese aja jooksul ja seetõttu pole teada, kuidas see päriselt mõjub. Lihtne on uskuda, et vaktsiinist sünnib rohkem halba kui head. Lihtne on vastandada end eliidile, palju keerulisem neid usaldada. Arstid, Eesti ja Euroopa terviseametid ning suured ravimifirmad ei tööta selleks, et teha inimestele halba. Vastupidi.

Nagu ütleb perearst Helle Saarsoo, on neid, kellele vaktsineerimine on tervise tõttu ohtlik, väga vähe ning valearvamus on see, et haigetele mõjub vaktsiin halvasti. Haigustega kimpus olevate inimeste vaktsineerimine on olulisemgi kui tervete.

Koroonaviirus pole esimene ega viimane epideemia inimkonna ajaloos. Paljud neist haigustest, mis on hauda viinud miljoneid inimesi, on allutatud just tänu sellele, et kriitiline mass inimesi on vaktsineeritud ja nii on viiruse levik peatatud. Nõnda tuleb ka selleks, et koroonaviiruse levikule pidurit tõmmata, eelarvamustest üle olla ja ennast vaktsineerida lasta. Muul viisil me seda haigust ei peata.