Juhtkiri: õpetajad ja vaktsiin

Joonistanud Ott Vallik.
Kui läinudkevadise koroonalaine ajal tungis viirus hooldekodudesse, siis sel sügisel ja talvel on kõige rohkem kannatanud koolid. Nii õpilaste kui ka õpetajate haigestumise tõttu on koolid vahelduva eduga kas täielikult või klasside kaupa pidanud üle minema koduõppele. Näiteks Lihula gümnaasium on sel õppeaastal juba kolmandat korda kaugõppel.

Kui kevadel kõik koolid poolteiseks kuuks kaugõppele jäid, räägiti palju sellest, kuidas kodus õppimine laste edasijõudmist ja haridusteed mõjutab. Toona olid kõik võrdses (sund)seisus, nüüd aga mitte, sest osas koolides käib õppetöö koolimajas täie hooga edasi. Kumb variant on olnud parem, selgub siis, kui kevadel hakatakse tibusid kokku lugema ehk siis eksamite tulemustest.

Selleks et koolid saaksid õppetööd segamatult jätkata, on riigi poolt ette pandud, et pärast meedikute ning hooldekodude elanike ja töötajate vaktsineerimist on järjekorras õpetajad. Haridusministeerium on teatanud, et õpetajate vaktsineerimine algab juba esmaspäeval.

Ka Läänemaa üldhariduskoolides on hakatud koostama vaktsineerimisnimekirju, kuid koolijuhtidel puudub täpsem teave selle kohta, kes, kuidas ja millal õpetajaid ja ka teisi kooli töötajaid süstima hakkab.

Nimekirjade koostamisel on aga selgunud, et veerand õpetajatest on vaktsiinist keeldunud. Põhjuseks on toodud tervislikku seisundit, kuid õpetajate seas on ka vaktsineerimisvastaseid. Nagu ütles Noarootsi gümnaasiumi ajalooõpetaja Margus Maiste, mõtles temagi pikalt, enne kui end nimekirja pani, kuid langetas otsuse lasta end vaktsineerida mitte enda, vaid teiste pärast. Seda selleks, et viirust mitte edasi kanda. Ehk võiksid ka vaktsineerimisest keelduvad õpetajad mõelda sellele, et nad ei vastuta ainult enda, vaid ka teiste eest.