Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Libumaa tee silt ahvatleb vargaid

25.04.2021
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Libumaa tee. Arhiiv

Haapsalu–Laiküla maanteelt Martna osavallas kadus sel nädalal nagu tina tuhka intrigeeriva nimega Libumaa tee silt.

Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles, et see on juba teine kord. Silt läks kaduma ka kolm aastat tagasi ja tuli tellida uus. „Eks tuleb ka seekord uus tellida, aga kui vargused jätkuvad, siis ei teagi,” ütles Randmaa. „Ega me teda kinni keevitada või betooni valada saa.” Uus silt maksab 100–150 eurot.

Libumaa teeots, kus silt püsti, on olnud ka populaarne pildistamise koht. Nimevahetust plaanis ei ole. „See on vana ajalooline nimi,” ütles Randmaa. Libumaa küla nimi on siiski vahetatud ja kannab Männiku nime.

Nimeteadlase Marja Kallasmaa sõnul on Libumaa nime päritolu küll hoopis igavam, kui võiks arvata. Esiosa aluseks on tõenäoliselt Philoppose lühend Lipp, mis aja jooksul on muutunud libuks.

Rõude elaniku ja kunagise kooliõpetaja Inda Möldri sõnul on ka teine seletus. Libumaa tähendab klibumaad, läänemurdes ilma k-täheta.

“Sõna “klibu” (paekivist rannaveeris) pärineb alamsaksa või rootsi keelest,” ütles Lihula elanik Tiit Kaljuste. Rootsi keeles tähendab “klibb” kleepjat massi, aga leidub ka liitsõnades (klibbal – sanglepp), kus see tähendab kleepuvat. Rootsikeelne “klipp” tähendab aga (kääridega) lõigatud tükki. Tegu näib olevat vana germaani tüvega, tähendades kleepuvat.

“Kui edasi mõelda, siis algselt võidi selle all mõista libedat kiviklibuga savist maad.
Mine sa võta kinni, kuidas see sõna on eesti keelde tulnud,” ütles Kaljuste.

Oma talu ajalugu uurinud Jüri Kreintaal ütles, et Libumäe nimena on märgitud juba 1798. aastal. 1876. aasta Schmidti kaardil esineb see kujul Libbomeggi.

Foto: Jüri Kreintaal