Jahisadamates napib kaikohti
31.05.2021Viimastel aastatel on kasvanud huvi väikelaevade ostmise vastu ja Haapsalu jahisadamates on alustele hooajalise kaikoha saamiseks tekkinud lausa järjekord.
Läänemaa kõige populaarsemad sadamad isiklike aluste hoidmiseks on Suur-Holmi, Veskiviigi ja Westmeri Haapsalus.
Hiljuti kaatri soetanud Ehituse ABC Haapsalu poe juhataja ja Haapsalu vabatahtlik merepäästja Raimond Ojalill tunnistas, et alusele Haapsalus koha leidmine on olnud keeruline. „Enne aprilli võtsin kontakti Grand Holmi kapteni Valdo Kiviga ja tema sõnul oli selleks hetkeks sadam juba välja müüdud. Järjekorras oli veel kümme kohasoovijat,” rääkis ta.
Ojalille sõnul on ka kõrvaloleva Westmeri sadama kõik kohad välja müüdud ja ootel on 17 soovijat. 80kohalise Westmeri sadama kapten Karel Saarkopli kinnitas, et sadam on tõepoolest äärest ääreni täis.
„Ma pole tänaseni alusele statsionaarset kohta saanud. Kaater seisab külaliskai ääres ja lähiajal peaks selguma, mis edasi saab,” ütles Ojalill.
Veskiviigi ja Suur-Holmi sadama turundusjuhi Tiit Lillipuu sõnul on nende kahes sadamas kohti kuni 150 väikelaevale. „Katsume kõik soovijad ära paigutada eeldusel, et aluse pikkus jääb alla 24 m ja süvis alla 2,5 m,” lisas Lillipuu.
„Haapsalu on juba ammu täis,” ütles ka Rohuküla sadama kapten Peeter Saar. Tema sõnul on Rohuküla külalissadamas hetkeseisuga täis üle poole kaikohtadest. Saar rääkis, et eelmisel aastal juhtus küll nii, et soovijaid oli rohkem kui kohti. „Sel aastal veel ei tea, sest hooaeg pole veel alanud,” lisas ta.
Läänemaa sadamates ei hoia oma aluseid pelgalt läänlased, vaid need on populaarsed ka tallinlaste seas. Lillipuu sõnul on nii Suur-Holmi kui ka Veskiviigi sadamas kohalikke ja võõraid pooleks: „Pooled on kohalikud, pooled väljastpoolt Läänemaalt.” Westmeri sadamas on omade ja võõraste osakaal veidi omade kasuks – 60:40.
Haapsalu jahtklubi liikme, aktiivse purjetaja ja kaatriomaniku Erki Terase sõnul on aluse Haapsalus hoidmisel kaks põhjust – siin on Tallinnaga võrreldes odavam ja siit saab teha ka põnevamaid väljasõite.
Teras tõi näiteks, et võistlusjahi hoidmine Tallinna Kalevi jahtklubis on lausa kolm korda kallim kui Haapsalus: „Tallinnas küsitakse jahikoha eest u 1500 eurot, Haapsalus maksab kaikoht samale jahile 500 eurot.” Ojalill tõi näitena Haven Kakumäe jahisadama, mille hinnaklass on samuti tunduvalt kõrgem kui Haapsalus.
Teise argumendina nimetas Teras, et Tallinnas on väikelaevaga liikumine piiratud – Tallinna laht on üsna tuuline ning meretuulte ja suurte lainete puhul eeldab see ka korralikku alust. „Tallinnast on võimalik sõita Aegnale, Naissaarele, Haapsalust on seevastu võimalik külastada mitmeid saari: Saaremaad, Hiiumaad, Vormsit,” rääkis Teras.
Ojalille sõnul on ka neid, kes soetanud endale Läänemaale suvekodu või käivad siin suvitamas ja seetõttu hoiavad aluseid siinsetes sadamates.
Statistika näitab, et väikelaevaomanikke tuleb iga aastaga juurde. „Eestit on tabanud kaatrite buum,” ütles Ojalill. Väikelaevade populaarsus hakkas Terase sõnul järsult tõusma läinudkevadiste koroonapiirangute ajal, kui kaugemale reisimine oli piiratud ja hakati otsima aktiivse tegutsemise võimalusi kodumaal.
Teras lisas, et praegu polegi alust soetada niisama lihtne, sest paadid ja kaatrid on kõik ette ära tellitud. „Kõik, mis on võimalik, on maha müüdud. Polegi paate, mida osta,” lisas ta. Ka Ojalill tunnistas, et sobiva kajutiga kaatri leidmiseks kulus aega üle aasta. „Alles oli näide, kus reedel pandi alus müüki ja laupäeval hommikul tuli ostja sellele juba järele,” ütles Saarkopli.
Teras rõhutas, et aluse puhul on väga oluline ka selle hea tehniline seisund. „Igal aastal on sadamas juhuseid, kus paadid upuvad kai ääres ära. Eelmisel aastal nägin ise kolme väikelaeva uppumist,” märkis ta.
Kaikohtade nappust arvestades vajaks Haapsalu linnale kuuluvat väikelaevasadamaid. „Linn on, aga linnal oma sadamat ei ole,” ütles Teras. Tema sõnul oli nõukogude ajal lihtsam, sest enamik sadamaid kuulus riigile. „Eesti Vabariigi ajal läksid sadamad erakätesse ja nüüd otsustab iga sadam ise, kuidas ta toimib,” lisas Teras.
