Juhtkiri: unistus Tallinna eeslinnast

Kui rong sõidaks pealinnast tunniga, võiks Haapsalu olla Tallinna üks eeslinn. Tee sinna on olnud pikk ja konarlik.

Septembris 2011 loodavad Haapsalu raudtee tasuvusuuringu tellijad ja koostajad saada ministeeriumilt kahe kuu jooksul vastuse, kas projekt läheb kalevi alla või otsustab riik raudtee taastada. Majandusminister Juhan Parts ei taha Haapsalu raudteest midagi kuulda.

Jaanuaris 2013 pole Parts oma suhtumist muutnud ja ütleb: „Kui paneme emotsioonidele juurde tasuvusnäitajad, on selge, et see ei tasu ära.” Veebruaris 2014 moodustatakse riigikogus Haapsalu raudtee taastamist toetav saadikuterühm, mille eesmärk on toetada parlamentaarsel tasemel Haapsalu raudtee taastamise ideed. Prognoositakse, et Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteeliini taastamine maksaks 35–40 miljonit eurot. Novembris 2014 ütleb IRLi peaministrikandidaat Parts „jah”. Partsi sõnul on jäänud riigisisese raudteeühenduse parandamises ületada vaid koera saba ehk taastada Riisipere–Haapsalu–Rohuküla vaheline rongiliiklus. „Kui ma ütlen, et teen ära, siis ma teen,” ütleb Parts. „Kõik on Läänemaa valija käes. Kui valivad leemekulbiliigutaja, siis ei taastata rongiliiklust.”

Parts ütles tookord Lääne Elule, et pole kunagi Haapsalu raudtee taastamise vastu olnud, kuid aastal 2008, mil otsustati eesseisvad investeeringud, olid teised eelistused. Tema sõnul oli toona kadumas Türi–Viljandi ja Valga–Tartu raudtee. Seetõttu oli vaja taastada need raudteelõigud.

2019 detsembris valmis Tallinna–Haapsalu raudtee taastamise projektis kuuekilomeetrine lõik Riisipere ja Turba vahel, mille ehitus läks maksma 7,7 miljonit eurot. Turbast Rohukülani läheb raudtee ehitus hinnanguliselt maksma kuni 100 miljonit eurot. Septembris 2021 on selge, et viie aasta pärast peaks Haapsalust Tallinna saama rongiga, mis sõidab kuni 160 kilomeetrit tunnis. Unistus Tallinna eeslinnast saabki ehk teoks.