Juhtkiri: nõrkade kaitseks

Kultuuriminister Anneli Ott teatas teisipäeval, et astub erimeelsuste tõttu valitsuspartneriga ametist tagasi. Ott oli valitsuse ainus liige, kes oli pikka aega koroona vastu vaktsineerimata, seetõttu ei saanud ta järjest karmistatud piirangute tõttu osaleda paljudel tema ametis olulistel avalikel üritustel.

Ajal, mil ta oma tagasiastumisest teatas, olevat Ott siiski esimese kaitsesüsti juba saanud, teda olevat survestanud vaktsineerima kehtestatud piirangud. See on ilmekas näide piirangute kasulikkusest. Oti juhtum tõi eredalt esile kahte lehte löödud ühiskonna: ühel pool on koroonatõendi omanikud, teisel pool vaktsineerimata isikud. Laias laastus tähendab see ka seda, et inimesed on jagunenud tugevateks ja nõrkadeks, seda eelkõige just kroonviirusest põhjustatud haiguse suhtes – haigusest välja tulemise võimalus on vaktsineerituil palju suurem.

Ott rääkis pressikonverentsil, kuidas ta ei pea õigeks, et mitmel pool ei saa käia tööl ka negatiivse koroonatestiga. See piirang on pahameelt põhjustanud ka mujal, hüppeliselt on vähenenud näiteks spordiklubide külastatavus. Otiga sama meelt olijad aga ei anna enesele aru, et viiruse levitaja võib olla nii negatiivse koroonatesti andnu kui ka vaktsineerimiskuuri läbinu. Erinevus on vaid selles, et koroonapassi omanik põeb viirushaigust vaktsineerimata isikust palju kergemalt ning tema võimalus COVIDist eluga välja tulla on hulga suurem. Nõrgemat aga tuleb kaitsta.

Pookimisvastaste hulgas levib arvamus, et viiruse läbipõdemine annab tõhusama kaitse kui pookimine. See on Tartu ülikooli matemaatilise statistika professori, akadeemik Krista Fischeri sõnul ohtlik loterii ja „võitude” asemel võib ees oodata haiglasse minek ning kaua kestvad tervisevaevused nn pika COVIDi näol. Samuti tähendab nakatumine nakkusohtlik olemist ja ahela jätkamist, mis võib edasi kanduda riskirühma inimeseni, kelle nakatumine lõpeb väga kurvalt.