Kullamaa on sattunud päikeseparkide surve alla
18.11.2021
Kullamaa ümbrusse soovivad arendajad rajada ligikaudu 600 hektarile päikeseparke, kohalikud maaomanikud on valmis neile selleks maad rentima.
Arendajad tahavad päikeseelektrijaamu rajada Kullamaa aleviku ümbrusse ja Silla külla, samuti Koluvere külje alla.
„Kullamaa on sattunud pioneeri ossa, mujal Eesti sellist anomaaliat ei ole,” ütles Lääne-Nigula valla ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm. Tänavu on Lääne-Nigula vallas esitatud päikeseparkide projekteerimistingimuste taotlusi 750 hektarile, sellest 130 hektarit on Risti kandis, paarkümmend hektarit Saunja külas ja ülejäänud Kullamaa osavallas.
12. oktoobril toimunud Kullamaa osavallakogu viimane koosolek oli peaaegu tervenisti pühendatud kahele päikesejaamale – Kullamaa külje all asuvale Tammelepa ning Kullamaa ja Koluvere vahel asuvale Miilika päikeseelektrijaamale. Tammelepa osavallakogult heakskiitu ei saanud. „Kullamaa ajaloolise keskuse lähedal ei tohiks neid parke olla. Seal, kuhu nad tulevad, ei tohi nad visuaalselt silma torgata,” ütles eelmise osavallakogu liige Jüri Ott.
Miilikasse suhtus osavallakogu soosivamalt – selle poolt oli kolm ja erapooletuks jäi samuti kolm osavallakogu liiget. Mõlemad päikesepargid on kavandatud Arvo Riisalu maadele.
„Ehk siis Kullamaast saab edaspidi päikesepaneelidega tehnopark, kuhu keegi ei soovi kolida, ja kindlasti vähendab see sealse kinnisvara hinda, sest elukeskkond ei ole enam endine – vaated on rikutud, rohelise elukeskkonna asemel on massiivsed paneelid kõrgusega ca 3,5m,” postitas Riisalu naaber Tarvo Priimägi 15. novembril Kullamaa elu kajastaval Facebooki lehel.
„Tarvo Priimägi ütleb, et ma pole temaga [päikesepargi rajamise suhtes – toim.] kokku leppinud. Aga projekteerimistingimused ongi selleks, et kokku leppida. Kooskõlastamine on omaette protseduur, kus räägitakse läbi ka naabritega,” selgitas Riisalu Lääne Elule. „Praegu ei ole mul kellegagi vestelda. Mul pole mõtet minna külakaklusesse lõugama, mitte keegi mind ei kuula.”
Riisalu sõnul sattus tema külarahva pureda eelkõige selle tõttu, et tema päikeseparke arutati osavallakogus. „Nädalate pärast tulevad kõik letti, praegu olen ainult mina,” nentis Riisalu. „Kus on Ago Kirsipuu 80 hektarit Koluvere külas, kus on Einar Pärnpuu hektarid?”
„Tundub, et roherahapesu on täie hooga käima läinud, päikeseelektri arendajatel on kange tahe see raha kätte saada. Ja meie tahame sellest osa saada,” nentis Pärnpuu. „Kui kõik õnnestub, siis metsaga võrreldes on päikesejaama tulu aastas umbes 15 korda suurem, põllumajandusega võrreldes kümme korda suurem,” lisas ta.
Riisalu sõnul on Kullamaa alajaamas vaba liitumisvõimsust praegu 90 MW. „Nii palju toodab umbes 180 hektari suurune päikesepark,” ütles maaomanik. Maid, millele ollakse nõus päikesejaamu rajama, on aga praeguseks sealkandis kirjas 600 hektarit, seega on kolmekordne ülepakkumine,” ütles ta.
Pärnpuu on vallavalitsuselt tehnilisi tingimusi küsinud 50 hektarile põllu- ja 110 hektarile metsamaale. „Seda on ise juba nii palju, et rohkem ei vajataks,” nentis Pärnpuu.
Riisalu sõnul saab päikeseelektrijaamu rajada praeguse seisuga umbes veerandile kavandatavast maa-alast. „Aga kuhu, seda ei oska öelda. Peame kokku leppima, et tuleks ühtses, kompaktses alas. Me ei tea, mis toimuma hakkab, selles mängus on nii palju muutujad,” laiutas Riisalu käsi.
„Samas võib juhtuda, et kui siin on palju hektareid, tehakse Kullamaa alajaama asemele äkki hoopis võimsam jaam, nagu Sindis on – siis on veel hektareid vaja ja järgmised naabrid saavad ka veel,” ütles Pärnpuu.
Pilt, milliseks võiks kujuneda tema maadele rajatavad päikesepargid, on Riisalul olemas. „Looduslike tõketega on planeeritud nii, et korrusmajade ja elamute poole küljele istutatakse kõrghaljastus, mis vaadet veidi leevendab,” ütles Riisalu. „Kuna päikeseparkide arendajatel on raha, ehitavad nad ümber päikeseparkide hundikindlad aiad. Lambakasvatajate liit tahab tuua oma lambad sinna alla sööma.”
Miilika kinnistut Koluvere ja Kullamaa vahel peab Riisalu väga perspektiivikaks: „Sealt on alajaamani kiviga visata. Sealsamas on Oskari kinnistu, minu 7400 ruutmeetrine sigalakompleks, kuhu plaanisin lambakasvatuse teha.”
Hiigelpäikesepargi ettevalmistustöödeks kulub Pärnpuu sõnul vähemalt kolm aastat. „Niikaua on rahu,” ütles maaomanik.
„Kes on progressi eest ära joosta saanud? Kas Ameerikas jäi raudtee ehitamata, kui seda lõhuti? Samamoodi saab olema nende päikesepaneelidega,” nentis Riisalu.