Triin Vellemäe: jalgpallihalliga või hallita?

Detsembris Uuemõisas avatud nüüdisaegne jalgpallihall on pakkunud üsna suurt kõneainet. Seda sageli ka negatiivses kontekstis, sest arusaadavalt ei jäta elektriturul toimuv puudutamata spordiobjekte. Halli esimese kuu elektriarve oli peaaegu 9000 eurot, mis on väga suur summa. Lisaks veel mitu korda suurem arve kütte eest.

Nii mõnedki võivad öelda, et halli rajamine oli linnalt võibolla liiga julge samm, millega suurendati oluliselt spordibaaside halduskulusid. Teisalt tuleb aru saada, et tegemist on investeeringuga. Jalgpall mõjub positiivselt tervisele, tugevdab füüsist ja õpetab eluks vajalikke oskusi.

Juba aastaid on Euroopas SROI-mudeli (social return on investment) abil arvutatud jalgpalli sotsiaalmajanduslikku mõju eri riikides. Eesti kohta on nüüdseks teada, et ühe euro investeerimine jalgpalli toob kaasa 26 eurot sotsiaalmajanduslikku mõju. Eriti avaldub see napist liikumisest tingitud kulude vähenemises.

Tänapäeval oleme harjunud mugavustega. Kuigi sisehalli oleme treeninguteks kasutanud napilt kuu, tundus esmaspäeval tuulisel kunstmuruväljakul seistes ebareaalne, et aasta tagasi treenisime õues ka korralike miinuskraadidega (kõige külmemal treeningul oli temperatuur –13).

Väikelinna kontekstis võib jalgpallihall tunduda teatud mõttes luksusena, kuigi ei peaks. Usun, et meie põhjamaises kliimas on tänapäeval siiski normaalne, et ka talvel saab treenida tingimustes, kus jalad ei ole pidevalt märjad, pall jäätunud ning ilma tõttu ei saa planeeritud treeninguplaani järgida ja kvaliteetseid treeninguid läbi viia. Ajad, mil sporti seostati askeetlike tingimustega, on tõenäoliselt igaveseks läbi.

Kindlasti saame kogukonnana ühte hoides ja koos tegutsedes panustada sellesse, et meie jalgpallipühamu saaks hästi hoitud, targalt majandatud ja maksimaalselt kasutusse võetud.

Triin Vellemäe

klubijuht ja noortetreener

Halli halduskulude info allikaks on Haapsalu Linna Spordibaasid