Mart Võrklaev: miks on elektri- ja küttearved suured ja mida nendega peale hakata?
09.02.2022
Ma mõistan kõigi inimeste muret, kellele viimastel kuudel on saabunud kaks või rohkem korda kasvanud elektri-, gaasi- või küttearve.
See meenutab olukorda, kus kodus juhtub torustikuga avarii, mille tekitatud kahju tuleb kinni maksta. Ainult et nüüd on see ootamatu kulu tekkinud tuhandetele Eesti peredele korraga. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et me ei tea, kui kaua kõrged energiahinnad püsivad.
Oleme selle teemaga valitsuses mitu kuud iga päev tegelenud ja nüüdseks jõudnud päris korralike lahendusteni. Viimase meetmena seadsime allesjäänud talvekuudeks gaasi- ja elektrihinnale lae – elektri puhul 12 senti kw/h, gaasil 6,5 senti kw/h. See tähendab, et laest üle mineva osa arvest esitab energiamüüja riigile, tarbijale laekub juba madalam arve.
Tahan kõigile tarbijatele öelda, et riik mõistab teie muret ja tuleb keerulises olukorras kindlasti appi. Selletalvised suured energiaarved pole inimeste enda süü. Jah, teoreetiliselt teadsime, et elektribörsil võivad hinnad kõikuda, aga sellist mitmekordset hinnatõusu ei näinud keegi ette. Seetõttu võttis optimaalsete lahendusteni jõudmine ka valitsuses kauem aega, kui oleksime tahtnud.
Kehtima jääb ka detsembris välja töötatud sihitud toetusmeede, mis alla mediaansissetulekuga peredele kompenseerib elektri-, gaasi- ja küttearvete hinnatõusust 80 protsenti. Selle abil saab energiahindade kompensatsiooni septembrist märtsini, nii et soovitan uurida, kas teie pere saab ka seda taotleda, kas eelnevate kuude eest või ka pärast madalama arve saamist. Jah, selle meetme kohta on öeldud, et see on bürokraatlik ja alandav. Mulle jääb siiski mulje, et seda pahameelt levitavad inimesed, kes pole taotluse täitmist ise proovinud. Edumeelsemates omavalitsustes on neid toetusi ka juba enam kui 10 000 perele välja makstud.
Ma ei mõista neid, kes ütlevad, et omavalitsuselt toetuse taotlemine on alandav. Avaldus tuleb esitada nii siis, kui tahate minna pensionile, kui ka taotledes omavalitsuselt lapsele huviringitoetust. Nagu ütlesin, pole ootamatult kasvanud arved inimeste süü, seega pole põhjust toetust küsides ennast kuidagi halvasti tunda – selleks ongi valitsus toetuse teinud. Kõigil, kellel on tuttavaid või sugulasi, kes sissetulekutelt selle meetme alla mahuvad – sinna jäävad peaaegu kõik pensionärid, samuti väga paljud lastega pered –, soovitage neile taotluste esitamist.
Valitsus on langetanud ka elektri ja gaasi võrgutasusid ja jätnud ära eelmise valitsuse planeeritud aktsiisitõusud. Kokku kulub energiatoetuste paketile 320 miljonit eurot. Rahandusminister on välja toonud, et kuigi riigile laekub tõusvate energiahindade arvel tõesti rohkem nii CO2 tulusid kui ka käibemaksu, siis kogu selle paketi maksumust lisalaekumised ära ei kata.
Aga nagu öeldakse, ei tohi head kriisi raisku lasta, nii et peame vaatama ka kaugemale, et sarnane olukord meid uuesti ei tabaks. On fakt, et kopsakad elektriarved pole seotud ühegi otsusega, mida praegune valitsus on teinud. Kui rahandusminister oleks näiteks Martin Helme, ei oleks detsembri elektrihind sendigi võrra teistsugune olnud. Kõrged energiahinnad on tabanud enamikku Euroopast. Põhjuste üle võib tunde targutada, aga minu kokkuvõte on lihtne: terve Euroopa lootis talveajal liiga palju Venemaa gaasile. Nüüd oleme Kremliga tülis ja gaasi hind on meile kasvanud neli-viis korda. Kui tuult, päikest ja hüdroenergiat pole, peame ka elektrit tootma gaasist, see on aga praegu põlevkivistki kallim. Putinile teeb kindlasti rõõmu, et me nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides oleme üksteisele kõrri karanud, aga loodan, et näeme sellest skeemist siiski läbi.
Peaminister Kaja Kallas pidas riigikogus sel teemal pika poliitilise kõne, kus tõi välja, kuidas valitsus plaanib tulevikus energiahindu soodsamana hoida. Pikas plaanis tuleb riigil mõelda, kuidas lisada elektrivõrku uusi keskkonnasõbralikke tootmisvõimsusi nagu tuulepargid, päikesepaneelid, miks mitte tulevikus ka tuumajaam. Valitsus sellega tegeleb ja loodan, et erinevalt mitmest eelnevast valitsusest saame varsti ka edusammudest teatada. Ka inimestel soovitan läbi mõelda, mida nad saavad teha, et energiatarbimist vähendada või ise elektrit toota. Lähinädalatel teatab valitsus uued meetmed, millest saab küsida toetust oma maja soojustamiseks või päikesepaneelide paigaldamiseks, neis soovitan kindlasti osaleda.
Peamine on siiski usk sellesse, et saame koos probleemist üle. 1990ndatel tulime koos läbi mitu korda hullemast, ei saa ju olla, et nüüd üks keskmise suurusega energiakriis meid niimoodi rööpast välja lööb.