Keeletark: täna on rahvusvaheline emoji päev

17. juulil on rahvusvaheline emoji päev. Emoji tuleb jaapani keelest (e – pilt ja moji – tähemärk) ning tähendab võrgusuhtluses kasutatavat piltmärki. Emoji on seega pildipõhine. Emoji on aga välja kasvanud emotikonidest – kirjamärkidest koostatud sümbolid emotsioonide väljendamiseks. Emotikon on tekstipõhine. Emotikon tuleb ingliskeelsest sõnast emoticon (emotion – emotsioon ja icon – ikoon).

Kuid miks on rahvusvaheline emoji päev just 17. juulil? Põhjus on selles, et kalendrit tähistav emoji kujutab 17. juulit. Huvitav on, kui palju võivad emoji’d pakkuda ruumi eksperimenteerimiseks. Hiina kunstnik ja kirjanik Xu Bing on kirjutanud näiteks raamatu, milles ei ole ühtki sõna, vaid ainult emoji’d. Raamat käsitleb kontoritöötaja tegemisi ööpäeva jooksul. Xu Bing näitab, et keel ei pruugi olla teksti mõistmisel takistuseks.

Emotikonide sünniajaks peetakse aastat 1982, kui arvutiteadlane Scott Fahlman soovitas kolleegidel kasutada :- ) või :- ( (vastavalt siis naerunägu ja kurb nägu). Mis puutub emotikonidesse, siis on püütud eesti keeles leida sobivat omasõna. Mõni aasta tagasi toimunud lasteajakirjade Täheke ja Hea Laps korraldatud sõnade leiutamise võistlusel otsiti muuhulgas vastet sõnale emotikon. Võidusõnaks kuulutati tujukuju. Ära märgiti veel ilmepilt, tujupall, tujutäpp. Tujukuju on Sõnaveebis emotikoni sünonüümina olemas. Tore ongi see, et tujukuju on hakatud emotikoni asemel järjest rohkem kasutama, näiteks „Uuringust tuli välja, et tujukujude kasutajad on paremad sotsiaalsete suhete loojad“.

Sõnause digisõnade korjel 2020. aastal tunnistati parimaks emotikoni vasteks tujuk. Aga pakuti ka näiteks tujur, meelemeem ja vigurnägu. Peab aga nentima, et tujukuju on osutunud populaarsemaks.

Äkki tuleb mõnel järgneval sõnavõistlustel ka emoji eestikeelne tabav vaste.