Mikk Lõhmus: Viigi kool kui Läänemaa võimalus
20.09.2022
Eesti haridusalased diskussioonid jõuavad varem või hiljem kaasava hariduse ja erivajadustega õpilaste teemani.
Lihtsalt öeldes tähendab kaasav haridus seda, et igale lapsele püütakse pakkuda tema võimetele ja vajadustele vastavat haridust kodukoha koolis. Praktilises elus on kaasav haridus koolides kaasa toonud palju probleeme: õpetajate suur töökoormus, vähene tähelepanu andekatele lastele, tugispetsialistide (nt logopeedid, eripedagoogid, koolipsühholoogid, tugiisikud) vähesus või suisa puudumine, õpetajate ja teiste koolitöötajate ebapiisavad oskused lapse erivajadustega toime tulekuks, ajapuudus õppekava läbimiseks jne. Samade probleemidega maadleme iga päev ka Läänemaal.
Ilmselgelt ei ole väiksemates koolides võimalik ega ka mõistlik kõiki spetsialiste ise üleval pidada, rääkimata sellest, et vaevleme ka üleriigilise spetsialistide puuduse käes. Kokkuvõttes kannatab kogu haridus ja eeskätt laps või noor.
Vaja on kompetentsikeskust. Läänemaa näitel on meil probleemile lahendus olemas. Selleks on aastaid Haapsalus tegutsenud Viigi kool koos oma kompetentse kaadri ning pikaaegsete kogemuste ja oskustega. Kahjuks ei võimalda praegune staatus riigikoolina ja sellest tingitud range „vastuvõtusõel“ Viigi kooli potentsiaali piirkonna jaoks parimal viisil ära kasutada.
Peame arvestama, et häid spetsialiste on ka tulevikus vähe ning igas koolis ei ole mõtet ega ka võimalik vastavaid kompetentse arendada. Seega on mõistlik koondada kogu Läänemaa erivajadustega laste õpe Viigi kooli, tavakoolid saavad võimaluse tegeleda lihtsamate juhtumitega, milleks neil on enamjaolt ressurss olemas. Tugispetsialistid oleksid koondatud ühte kohta ja töötaksid meeskonnana Viigi kooli juures.
Osal juhtudel võib lahenduseks olla lapse ajutine kaasamine Viigi kooli, teatud perioodiks, et mõnda konkreetset probleemi leevendada ja seejärel koostöös kodukoha õpetajaga õpilast tema enda koolis edasi toetada.
Koostöö Haapsalu Viigi kooliga praeguses riigikooli vormis kahjuks taoliste praktikate kasutuselevõttu ei võimalda. Pigem on oht, et kool lõpetab praegusel kujul üldse tegevuse, mis oleks aga Läänemaa haridusele väga suur kaotus.
Sellest lähtuvalt oleks vaja muuta kool Läänemaa omavalitsuste ühiskooliks. Haapsalu linn, Lääne-Nigula vald ja Vormsi vald on piisavalt võimekad, et oma täiendavat tuge vajavatele lastele kooli pidada ja seda arendada. See annaks võimaluse tugevdada elukohajärgseid koole, rohkem tegeleda andekate õpilastega ja samas tagada vajalik tugi erivajadustega õpilastele. Läänemaa on väike ja siin on koolitranspordi korraldamiseks kõik võimalused olemas. Miks mitte pakkuda teenust ka naabermaakondade lastele?
Minu isikliku arvamuse kohaselt tuleks veel kord läbi arutada ka kooli asukoha küsimus. Praegune asukoht on vaikne, rahulik, lapsesõbralik, rehabilitatsioonikeskuse ligidal – igati toetav ja sobilik keskkond spetsiifilist lähenemist vajavatele lastele, seda enam, et kooli juures tegutseb ka õpilaskodu. Ümbruskonna elanikud ja asutused on erikooli ja õpilaskodu elukorraldusega harjunud, oskavad teatud olukordadega arvestada. Viies kooli kesklinna kortermajade vahele, kaotab kool väga palju oma eripärast ja eeldustest.