Riina Solman: päästame kohalikud omavalitsused elektrihinnakaosest

Kahe kuuga sai valmis elektri universaalteenuse pakett kodutarbijatele. Praeguseks laieneb universaalteenus ka väiksematele ettevõtjatele, MTÜdele ja sihtasutustele.

Vähem tähelepanu on pälvinud asjaolu, et hädas on ka Eesti kohalikud omavalitsused, kes maksavad kasvanud elektriarveid kinni kohaliku elu edendamise arvelt. Seetõttu töötame selle nimel, et universaalteenus laieneks ka omavalitsustele.

Soovime kõik näha Eestit, kus nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused tegutsevad pidevalt elukeskkonna arendamise ja kodukohta investeerimisega. Kuid mis arendusi ja investeeringuid saab kohalik omavalitsus teha, kui pärast elektriarvete tasumist enam muuks raha ei jätku? Kõige suuremas hädas on äärealad, kus omavalitsuste tulubaas on Eesti-sisese rände tõttu vähenenud nii palju, et isegi elektriarvete tasumine tekitab raskusi.

Ehkki elukalliduse kasvu tagajärjel tõuseb ka kohalike omavalitsuste tulubaas, ei lahenda see ääremaadega seotud elu väljasuremise ohtu. Riik peab ulatuma igasse Eesti nurka ega saa lihtsalt käed rüpes pealt vaadata, kuidas kohalikud omavalitsused on elektriarvete tasumise tõttu sunnitud jätma unarusse muu elu arendamise.

Ka arvud näitavad selgelt, et kohalike omavalitsuse üks suurimaid muresid on, kuidas toime tulla kasvavate elektrikulude eest tasumisega. Selle aasta seitsme kuuga on omavalitsustel hoonete ja taristu energiakuludele ehk küttele ja elektrile kulunud kokku 51,6 miljonit eurot. Seda on peaaegu poole rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. Rahaliselt tähendab see 20,2 miljoni võrra varasemast suuremat kulu.

Prognoosi kohaselt võtavad kasvavad energiakulud omavalitsuste eelarvetest võrreldes eelmise aastaga täiendavalt 40–50 miljonit eurot, mida saaks kasutada näiteks lasteaiaõpetajate või huvikooli ringijuhendajate palgatõusuks, tõusnud hindade tingimustes lastele sooja koolilõuna pakkumiseks, huviringide kallinenud tasude katmiseks jne. See 50 miljonit on ligi 3 protsenti omavalitsustele laekuvast tulumaksust.

Olukorrale on ka lahendus, mille olen riigihalduse ministrina valitsusele välja pakkunud – laiendada elektri universaalteenuse mudelit ka kohalikele omavalitsustele ja nende hallatavatele asutustele. Börsivälise elektri universaalteenus on end juba tõestanud. Kodutarbija on selle kiiresti omaks võtnud ja sellest on saanud kõige populaarsem püsihinnaga elektripakett. Oleme nüüdseks saanud kõigi koalitsioonierakondade esimeeste põhimõttelise nõusoleku universaalteenust laiendada kohalikele omavalitsustele.

Järgmise sammuna loome konkreetse eelnõu, mis paneb paika detailid ja loob universaalteenuse kasutamiseks omavalitsustele vajaliku õigusliku raamistiku. Nii jõuame olukorda, kus ka omavalitsuste elektrikulud on edaspidi täpselt nii suured, kui konkurentsiameti kooskõlastatud hinnatase võimaldab, ja elektriga börsimängude aeg saab mööda ka omavalitsuste jaoks.

Eesti omavalitsused ei tohiks kunagi sattuda olukorda, kus elukeskkonna arendamine peatub. Kuidas tulevad toime nii äärealad kui ka meie ülejäänud linnad ja vallad ning milline on Eesti regionaalpoliitiline nägemus laiemalt, peab saama ministeeriumideüleseks teemaks. Riigi olemasolu, elementaarsed teenused ja elamisväärne elukeskkond on igal pool Eestis meie turvalisuse ja eriti idapiiril ka julgeoleku küsimus. Riik peab tulema appi täpselt nii nagu praeguse elektrihinnakaose puhul. Mulle kui ääremaade ja omavalitsuste eest väljas olevale ministrile on südameasi, et kõikjal Eestis, sh maal, ääremaades ja väiksemates linnalistes piirkondades asuvates paikades ei seiskuks areng hetkekski. Vastupidi, sellele tuleb pidevalt hoogu juurde anda. Riik on tervikuna täpselt nii tugev ja arenenud, kui on meie omavalitsused igas Eestimaa nurgas.