Riik hakkas toidupakkide asemel jagama toidukaarte

31.10.2023
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Seni jagas neljal korral aastas riigi ostetud toiduabi abivajajatele Läänemaa toidupank. Foto: Andra Kirna

Toidukaardiga saab abivajaja osta Rimi kauplustest toidu- ja esmatarbekaupu 30 euro eest kvartalis.

Eilsest saavad abivajajad seniste abipakkide asemel toidukaarte, millega toiduabi nimekirja kantud inimesed saavad osta toidu- ja esmatarbekaupu Rimi kauplustest üle Eesti.

„Mõistlik lahendus,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. „Meil [linna sotsiaalosakonnas] see tööd väga palju ei muuda, pigem muutub kergemaks toidupanga töö.”

Haapsalu linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialisti Marju Kure sõnul saab praegu Euroopa Liidu toiduabikaardi Haapsalus 153 leibkonda, kokku 296 inimest. Ta lisas, et Rimi toidukaardid toimetatakse abivajajateni postiga selle nädala lõpuks.

Vormsis on riigilt toiduabi saanud seni 20–30 inimest. Seda, kas sotsiaaltöötajate töö saarel muutub toidukaartide kasutamisel raskemaks või kergemaks, on valla sotsiaaltöö- ja haridusspetsialisti Janika Viilmaa sõnul raske ennustada.

„Kui inimene käib mandril, saab ta ju Rimi poes käia,” ütles Viilmaa. „Aga toidukaardil on ka variant, et toit tuuakse koju. Põhimõtteliselt on võimalik kord kuus teha kauplusse tellimus ja siis tuuakse see praamile, mina selle võtaksin ja viiksin inimesele koju.”

Viilmaa arutles, et kui toidukaart on vormsilasel, kes mandril ei käi ja kes pole ka arvutikasutaja, peaks sotsiaaltöötaja minema arvutiga inimesele koju ja aitama tal tellimust teha. „See lisab tööd juurde. Aga me ei tea, kuidas see hakkab olema ja kui palju on neid, kes vajavad tellimuse vormistamisel abistamist,” lausus Viilmaa.

Lääne-Nigula valla sotsiaaltöö spetsialist Heidy Koch on seda meelt, et suuremat koormust toidukaartidele üleminek juurde ei anna. „Sotsiaaltöötajad jagavad need [toidukaardid] laiali, annavad ka vastavad juhised ja teevad esmase nõustamise,” lausus Koch. Tema sõnul nüüd sotsiaaltöötajad enam toidupakkidega tegelema ei pea, aga instrueerimise, juhendamise ja abistamise töö jääb ikka.

„Kõige eelduste kohaselt inimene ehk kord kvartalis jõuab [Rimi] poodi. Vajadusel on võimalik sotsiaalosakonnaga ka näiteks transpordi osas läbi rääkida,” arutles Koch.

“Viimasel jagamisel sai [Lääne-Nigula vallas] toiduabi 127 inimest. Toidukaartide arvu hetkel ei tea, kuna pole neid veel kätte saanud,” ütles Koch.

Lääneranna vallas ollakse toidukaartide kasutuselevõtus pettunud eelkõige seetõttu, et hiigelsuures vallas pole ühtegi Rimi kauplust. Abivajajad, kes on võimelised liikuma, peavad toidukaardiga ostmiseks sõitma kas Pärnusse või Haapsallu. „Lootsime väga, et äkki Coop võidab hanke, aga läks teisiti,” ütles Lääneranna vallavalitsuse liige Jane Mets.

Metsa hinnangul muudab toidukaartide kasutuselevõtt vallavalitsuse sotsiaalosakonna töö kindlasti keerulisemaks. Toidukaardid tuleb sotsiaaltöötajail toimetada 57 leibkonda ühtekokku 69 inimeseni. „Ning neile on vaja üksipulgi selgeks teha, kuidas kaarti kasutada. Ja see toob meie sotsiaaltöötajatele kindlasti tööd juurde.” Selle võrra läheb sotsiaaltöötajate töö Metsa sõnul aga lihtsamaks, et nad ei pea neli korda aastas enam abivajajatele toidupakke sorteerima ja komplekteerima.

Uus süsteem asendab senist riiklikult ostetud toiduabi jagamist piirkonnas. Kui seni on toiduabi koosnenud peaasjalikult kuivainetest, konservidest ja muudest pika säilivusajaga toodetest, siis uue süsteemiga saab inimene ise valida, milliseid söögikaupu ta toetuse eest soetada soovib.

Lisaks ostetud toiduabile jagatakse puudust kannatavatele inimestele ka annetatud toiduabi, mida koguvad ja jagavad toidupangad jooksvalt kogu aasta jooksul.

Toidukaartide süsteem kergendab mõnevõrra toidupanga tegevust. Läänemaa toidupanga koordinaatori Terje Vihuri sõnul vahendas toidupank ka riigipoolset toiduabi. Nüüd ei hakka aga need kümned ja sajad tonnid enam läbi toidupanga käima. „Meie vahendajana kaome ära,” tõdes Vihur. Tema sõnul muutub toidupanga tegevus selleläbi sihipärasemaks – saab tegeleda ainult enda korjatud söögipoolise jagamisega.

Vihur selgitas, et toidupanga põhitöö on see, et saab kauplustest toidu, mille realiseerimisaeg on lähedal: „Õhtul võtame toidu ära ja jagame. Meie õhtused jagamised jäävad alles, neid toidukaart ei puuduta.”

Läänemaal saab toidupangalt tuge sadu inimesi. „See arv kõigub, aga ainuüksi [Haapsalu] linna nimekiri on abisaajatest 300 kanti, kellest kõik iga kuu ka meie poole ei pöördu,” lausus Vihur.

Ka Pärnu maakonda kuuluvad Lääneranna vallas tegutseb toidupank, toob toitu nii Lihulasse kui ka Koongasse.

Toiduabi saajate nimekiri moodustub toimetulekutoetuse saajate ja taotlejate ning kohalikult omavalitsuselt sissetulekust sõltuvate toetuste saajate alusel. Sihtrühma kuuluvad majanduslikult raskes olukorras olevad inimesed või leibkonnad (vanem/hooldaja ja samal pinnal elavad lapsed), kelle abivajaduse on välja selgitanud omavalitsuse sotsiaaltöötaja.

Toiduabikaartidele üleminekuks korraldas sotsiaalministeerium kaks hanget ja need mõlemad võitis Rimi. Sellepärast saabki abivajaja edaspidi osta toiduabikaardiga kõigist Rimi kauplustest üle Eesti või teha tellimus Rimi e-poest. Toidukaardiga saab osta vaid toidu- ja esmatarbekaupu, välistatud on alkoholi-, tubaka- ja lototoodete ning kinkekaartide ostmine.

Ühe leibkond saab ühe kaardi, millele kantakse terve leibkonna toetussumma. Ühe abisaaja kohta on kaardile kantud 30 eurot. Kui ostusumma ületab kaardil oleva summa, saab puuduoleva osa tasuda isikliku pangakaardi või sularahaga. Rahajääki saab kontrollida tšekilt, iseteeninduskassast, küsida müüjalt või kaupluse infotelefonilt.

Tänavu teises kvartalis jagati Eestis toiduabi ligemale 30 000 inimesele. Toiduabi jagamist toetatakse Euroopa Sotsiaalfond+ rahaga.

 

Toiduabi

Toiduabi saajate nimekiri koostatakse toimetulekutoetuse ja kohaliku omavalitsuse toetuste taotlejate ja saajate põhjal. Selle taotlemiseks peab inimene pöörduma oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Samuti saavad toiduabi kodutute öömajades viibivad kindla elukohata inimesed.

Toidukaardile kantakse kvartalis inimese kohta 30 eurot. Ühe perekonna kohta väljastatakse üks toidukaart, millele kantakse leibkonna kogu toetussumma. Toetus tuleb ära kasutada kvartali jooksul ning allesjäänud summa uude kvartalisse üle ei kandu. Toidukaardiga saab osta vaid toidu- ja esmatarbekaupu.