Lapsevanemad vaidlustasid Lihula koolijuhi otsuse
14.12.2023
Metsküla lapsevanemad leiavad, et vastutus lasub Lihula koolijuhil, kes Lääneranna vallavalitsuse käsul seadust rikkus ja lapsed tagaselja Lihula kooli nimekirja pani.
Kooli valik on vaba ja keegi ei saa seda lapsevanemale peale sundida. Ometi kandis Lihula gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur kuu aega tagasi 17 last Lihula kooli nimekirja vanemate tagaselja, neid isegi teavitamata. „Lapsevanematest on üle sõidetud,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem Cariina Pähk teisipäeval Lääne Elule.
Vanemad ei kavatse lapsi Lihula kooli panna, nood käivad endiselt Lääneranna vallavolikogu otsusega suletud Metsküla koolis, sest just selle kooli eest nad võitlevad ja tahavad, et lapsed käiksid seal. „Minu last ei saa keegi meelevaldselt mingisse registrisse panna,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem Margus Suurväli teisipäeval. „Võibolla ärkan homme üles ja avastan, et laps on lastekodu registris. Nii need asjad ei käi!“
Kuigi käskkirja õigusvastasust on korduvalt kinnitanud ka haridus- ja teadusministeerium, ei leia Lippur, et ta oleks midagi valesti teinud. „Kui ma arvaks, et olen kuidagi seadust rikkunud, siis ei oleks ma seda käskkirja välja andnud,“ ütles Lippur Lääne Elule.
Küsimusele, kas ta tühistab käskkirja, vastas Lippur, et ei oska selle kohta midagi öelda. „Tuleb vaidesse sisse vaadata, mis need argumendid seal on. Hakkan vaiet menetlema. Ei saa ju puusalt tulistada,“ ütles enne koolijuhiametit kaitseväes ja -liidus teeninud Lippur.
Kõigi 17 lapse vanemad nõuavad, et Lihula koolijuhi käskkiri tunnistataks kehtetuks: lapsed on kantud kooli nimekirja ilma lapsevanema avalduseta, sellega on rikutud vanemate õigusi, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning Lihula gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise korda.
Vanemad nõuavad ka hariduse infosüsteemi tehtud kannete tühistamist. Sinna kanti lapsed direktori käskkirja alusel, et Lääneranna vald saaks riigilt 65 000 eurot pearaha 17 lapse eest, kelle harimisele pole ta sel kooliaastal kulutanud ühtegi senti, sest lapsed käivad koolis, mida ametlikult pole olemas. Kui lapsi poleks Lihula nimekirja kantud, jäänuks 65 000 eurot saamata. Kulutatakse see raha aga valla ülejäänud laste, mitte Metsküla laste peale. „See on valeandmete esitamine majandusliku kasu saamise nimel,“ ütles Pähk. „Sellist asja nimetatakse kelmuseks.“
Lippur arvas Metsküla lapsed Lihula kooli nimekirja 9. novembri käskkirjaga, kus seisab, et koolijuht võttis aluseks Lääneranna vallavalitsuse korralduse. Haridus- ja teadusministeeriumi õigusvaldkonna juht Indrek Kilk kinnitas teisipäeval pressiesindaja vahendusel, et otsus lapsed Lihula kooli nimekirja arvata oleks õigusvastane ka juhul, kui lapsevanemad oleksid sellest teadnud: koolijuhil on pädevus teha otsus laps kooli vastu võtta, aga ta ei saa seda teha, kui lapsevanem pole taotlust esitanud. „Seetõttu ei saa kooli direktor lapsevanema eest otsustada, et laps õpib tema juhitavas koolis. Otsus on igal juhul õigusvastane,“ ütles Kilk.
„Meie hinnangul käesoleval juhul ehk juhtumi asjaolusid arvestades direktori käskkiri õigusvastane pole,“ ütles Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (erakond Isamaa) Lääne Elule.
Saare ütles, et toetub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse lõikele, mis sätestab meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks: vald või linn korraldab koolikohustuslike isikutega tegelemist, koolikohustuse täitmata jätmise põhjuste väljaselgitamist ning meetmete rakendamist koolikohustust mittetäitvate isikute suhtes, määrates ametikoha või struktuuriüksuse, mille ülesannete hulka see kuulub.
Saare ei täpsustanud, kuidas lõige direktori käskkirja puudutab. „Praegu on Lihula gümnaasiumile esitatud vaie selle käskkirja osas, viime selle menetluse läbi ja siis kommenteerime juba rohkem,“ ütles Saare. „Täna ei näe, et käskkiri oleks õigusvastane.“
Haridus- ja teadusministeeriumi hinnang on siiski teistsugune: õigus oma lapsele kool valida on lapsevanemal. „Last lapsevanema tahte vastaselt teise kooli määrata ei ole seaduspärane,“ kinnitas Metsküla lapsevanematele haridus- ja teadusministeeriumi järelevalve õigusnõunik Kristi Tõnisson.
Kohalikul omavalitsusel on küll õigus määrata igale lapsele elukohajärgne kool, aga tal ega ka ühelgi koolijuhil pole õigust lapsi kooli nimekirja kanda, kui vanemad ei ole soovi avaldanud.