Metsafirma lagastas Euroopa liigirikkaima puisniidu
27.03.2024
Metsateomasinad keerasid segi Euroopa ja kogu maailma ühe liigirikkama, kaitsealuse Laelatu puisniidu, mida lõhestavad poole meetri sügavused roopad.
Roopad avastas Virtsu külje all asuvalt looduskaitsealuselt puisniidult Puhtu-Laelatu looduskaitseala kunagine juhataja, loodusgiid ja fotograaf Peeter Vissak, keda vaatepilt vapustas. Sadu meetreid niidukamarat on segi keeratud, rööpad koos äärevallidega kohati poole meetri sügavused. „Muda on väljas,“ ütles Vissak. „Ilmselt maaomanik tellis mingi metsafirma tööd tegema. Osa rööpaid, tundub, on sisse sõidetud hiljuti.“
Keskkonnaamet alustas kolmapäeval juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks väärteomenetlust, kuigi teadis rikkumisest juba jaanuaris, aga ei võtnud midagi ette.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk ütles Lääne Elule, ameti „vastutav spetsialist“ oli jaanuaris rutiinse ülevaate käigus tuvastanud, et puisniidu taastaja on tekitanud raidmete väljaveol pinnasekahjustuse ning peatanud taastamistööd. „Rikkumise täielikku ulatust ja heastamise võimalusi oli töötajal plaanis kontrollida siis, kui lumi on täielikult sulanud ja ülevaade olukorrast selge,“ ütles Kukk Lääne Elule kolmapäeval.
Kukk ise sai puisniidu rikkumisest teada 25. märtsil – kaks kuud pärast seda, kui keskkonnaametnik selle avastas. „25. märtsil jõudis minuni informatsioon, et Virtsu lähedal Laelatu puisniidul on maapinnale tekitatud sügavad kahjustused,“ ütles Kukk Lääne Elule. „Praeguseks on keskkonnaameti järelevalveametnikud teinud seal paikvaatluse. Mujalt kui väljaveoradadelt ei ole roopaid leitud.“
Laastamistöö on tehtud eramaal. Harvendustöö ise puisniitu ei kahjustanud, valel ajal märja maa peal tehtud väljavedu aga küll. Segi pööratud siilud piirnevad puisniidu kõige liigirikkama ja väärtuslikuma osaga, kus on loendatud ühel ruutmeetril 76 liiki soontaimi.
Segipööratud alal kasvavad teise kategooria kaitsealused orhideed kaunis kuldking ja kärbesõis, rohekas käokeel ja valge tolmpea, neiuvaiba ja sõrmkäpa liigid ning teisigi haruldusi taimi, näiteks kõrge kannike. „Nimetatud liigid paiknevad hajusalt ja pole võimalik hinnata, kui palju on kasvukohta kahjustatud,“ märkis Vissak.
Asi pole selles, et puisniidul metsa teha ei tohiks. Tohib ikka ja peabki, sest poolloodusliku kooslusena tuleb seda hooldada, et puisniit ei häviks: karjatada, niita, võsa maha võtta, teha harvendusraiet, aga välja vedada siis, kui see maapinda ei lõhu. Järelevalvet selle üle teeb keskkonnaamet. Kuidas ja kas seda tehti, jääb segaseks. Asjad hakkasid liikuma alles siis, kui lagastamise kohta tegi keskkonnaametile 25. märtsil avalduse MTÜ Hoiame Loodust juhatuse liige, looduskaitsja Mati Sepp ja asja vastu hakkas huvi tundma meedia.
Sepp märkis, et see oli tal esimene kord sotsiaalmeedia postituse peale sekkuda, aga Vissaku Facebooki üles pandud fotod roobastest Euroopa liigirikkaimal puisniidul ei jätnud teist võimalust. „Ilmselt on seal lastud peale metsafirma, kes ei teadnud üldse, kus ta töötab või mis seal on,“ märkis Sepp. „See juhtum on kahetsusväärne. Nii ei saa see jätkuda. Keskkonnaametil peaks olema kullipilk.“
„Seal kandis kipub olema nii, et mine, kus tahad, mõni kaitsealune taim jääb ikka ette,“ ütles üle 35 aasta Laelatus taimi uurinud botaanik, Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Laelatu pole mingi tundmatu paik, vaid üle 60aastane kaitsealune haruldase taimestikuga puisniit, kus tänavu sisse sõidetud roopad jäävad alles ka saja aasta pärast.
„Tulevad üheaastased taimed, umbrohud, eri taimede hulk suureneb, aga need pole taimed, mida seal vaja oleks,“ ütles Kukk taastumise kohta.
Kukk märkis, et kannatada on saanud ka looduskaitse ja puisniitude taastamise maine. Sellised roopad ei ole Kuke sõnul kusagil aktsepteeritavad, rääkimata kaitsealusest puisniidust. „Need oleks taunitavad ka tavalises metsas,“ ütles Kukk. Ometi satub ta metsas käies ikka ja jälle lagastamise peale. „Viimasel ajal väga tihti. Tundub, et metsa veetakse välja, kuidas pähe tuleb,“ ütles Kukk.
Laelatu puisniidul asub Tartu ülikooli bioloogiajaam, puisniitu ennast on botaanikud uurinud juba üle poole sajandi. 2001. aastal loendati Laelatu puisniidul ühel ruutmeetril kokku 76 liiki soontaimi. Rohkem on liike loendatud vaid Argentina mägismaal, kus ühel ruutmeetril leiti 88 liiki.
Üldse on Laelatu puisniidul loendatud ligi 600 liiki taimi, sh kaks kolmandikku Eestis kasvavaist orhideedest. Seal kasvab 30–40 kaitsealust taimeliiki, sh kärbesõis, kaunis kuldking ning valge ja punane tolmpea.