Kellakeeramine annab lisatunni und, aga miks võime end ikkagi väsinuna tunda?
23.10.2026
Ööl vastu 25. oktoobrit keeratakse Eestis kellad taas tunni võrra tagasi. Kuigi lisatund und kõlab ahvatlevalt, ei pruugi meie keha kellaaja muutusega kohe kaasa tulla. Mõni ärkab tavapärasest varem, teine tunneb õhtuti suuremat väsimust. Uneekspertide sõnul saab aga mõne lihtsa harjumuse abil ülemineku märksa sujuvamaks muuta.
Stanfordi ülikooli uneuurija Jamie Zeitzer on selgitanud, et meie sisemine kell toimetab justkui dirigent, kes kooskõlastab organismi erinevaid rütme. See mõjutab nii magamaminekut, ärkamist, söögiisu kui ka energiataset. Kui tavapärane päevakava järsku muutub, kulub kehal uue rütmiga harjumiseks aega.
Hea uudis on see, et sügisene kellakeeramine on organismile üldjuhul lihtsam kui kevadine suveajale üleminek. Kuidas siiski kellakeeramisega paremini kohaneda ja lisatunnist võimalikult palju kasu saada?
Ära oota kellakeeramiseni, vaid valmistu juba varem
California ülikooli neuroloog Louis Ptacek soovitab hakata unerütmi kohandama paar päeva enne kellakeeramist. Selleks võib nihutada magamamineku- ja ärkamisaega järk-järgult 15-30 minuti võrra hilisemaks. Nii ei pea organism kogu muutusega ühe öö jooksul toime tulema.
Samas ei pruugi selline lähenemine kõigile vajalik olla. Harvardi meditsiinikooli uneekspert Charles Czeisler soovitab inimestel, kes on pidevalt unepuuduses, kasutada kellakeeramist hoopis võimalusena rohkem magada. Tema sõnul tasub minna voodisse tavapärasel ajal, selle asemel et lisatund õhtuse ülevaloleku peale kulutada.
Seega võiks esmalt mõelda, kas sinu peamine mure on liiga varajane ärkamine või hoopis pidev väsimus. Esimesel juhul võib aidata uneaja järkjärguline nihutamine, teisel juhul tasub eelistada lisapuhkust.
Nutikell aitab märgata muutusi, mida ise ei pruugi tähele panna
Kellakeeramise ajal tasub tähelepanu pöörata sellele, kas ja kuidas muutub une kestus ja regulaarsus. Näiteks võimaldavad Samsung Galaxy Watch9 ja Ultra2 jälgida öiseid unemustreid ning vaadata Samsung Healthi rakendusest, kui kaua magati ja kuidas jagunes uni erinevateks faasideks. Lisaks koondab nutikell öösel mõõdetud tervisenäitajad, sealhulgas südame löögisageduse, hingamissageduse ja kehatemperatuuri, ühte ülevaatesse. Kell loob nende põhjal kasutajale personaalse võrdlustaseme, mis aitab märgata tavapärasest erinevaid tulemusi. Kõige kasulikum on võrrelda mitme järjestikuse öö andmeid, mitte keskenduda ühe hommiku näitudele.
Samas ei tasu numbritesse liialt kinni jääda. Uneekspert Kathryn Pinkham hoiatab, et nutikellad ei suuda unefaase alati täpselt eristada ning kehv uneskoor võib mõnes inimeses tekitada hoopis täiendavat ärevust. Seetõttu võiks tehnoloogia olla abivahend oma harjumuste mõistmiseks, mitte põhjus une pärast muretsemiseks.
Päevavalgus on sinu sisemise kella parim sõber
Utah ülikooli unespetsialisti Kelly Baroni sõnul on valgusel meie ööpäevarütmi kujundamisel väga oluline roll. Hommikune päevavalgus aitab organismil aru saada, et uus päev on alanud, samal ajal kui õhtune hämarus toetab magamaminekuks valmistumist.
Seetõttu tasub ka sügisel leida võimalus õues liikuda, eriti hommikupoolikul. Isegi lühike jalutuskäik päevavalguses võib aidata hoida unerütmi korrapärasena. Liikumis- ja igapäevaste harjumuste kujundamisel võib abiks olla ka nutikell, mis võimaldab jälgida igapäevast aktiivsust ja treeningkoormust, koondades liikumise, une ja muud tervisenäitajad mugavalt rakendusse.
Nii võib ka lühikesest jalutuskäigust kujuneda igapäevane harjumus, mis toetab nii enesetunnet kui ka unerütmi. Lisaks päevasele liikumisele tasub tähelepanu pöörata õhtustele harjumustele. Enne magamaminekut võiks vähendada eredat valgust ja ekraanide kasutamist ning lülitada telefonis ja nutikellas sisse režiimi „Mitte segada“, et märguanded öist und ei häiriks.
Kuula oma keha, mitte ainult äratuskella
Kui tunned end pärast kellakeeramist tavapärasest väsinumana, ei tähenda see tingimata, et magasid liiga vähe. Uneuurija Zeitzeri sõnul võib sisemise kella häirumine mõjutada ka inimese energiataset ja igapäevaseid harjumusi.
Seetõttu tasub sel perioodil oma enesetunnet tähelepanelikumalt jälgida ning vajadusel päevaplaani kohandada. Kui tunned end väsinuna, võiks intensiivse treeningu asemel eelistada rahulikku jalutuskäiku või võtta õhtul rohkem aega puhkamiseks. Samuti tasub hoida võimalikult kindlat une- ja ärkamisrütmi, et organismil oleks lihtsam uue kellaajaga harjuda.
Kellakeeramist ei saa küll vältida, kuid see võib olla hea võimalus oma uneharjumused üle vaadata. Ärgata ja magama minna enam-vähem samal ajal, liikuda päeva jooksul piisavalt ning vältida hilisõhtust kofeiini ja liigset ekraaniaega.