Jaanus Karilaid: kohtun PKC juhtkonnaga, et uurida, kas omavalitsus saaks midagi teha

Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid. Foto: Arvo Tarmula.

Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid ütles Lääne Elule, et kohtub koos Haapsalu linnapea Urmas Suklese ja Ridala vallavanema Toomas Schmidtiga tuleval esmaspäeval PKC Eesti juhtkonnaga.

Karilaiu sõnul tuli kohtumise mõte PKC poolt, mille esindajad soovisid tulla volikogu ette oma otsust põhjendama ja selgitama. Kohaliku võimu esindajad käisid välja aga mõtte korraldada see kohtumine PKC tehases.

„Kuulame ära, miks nii on läinud ja pakume omalt poolt kõikvõimalike lahendusi. Ma ei usu, et siin aitaks maamaksu vabastus või mingisugused transpordikulude hüvitamised. Ettevõtte tulukus oli niivõrd kõrge, et probleem on kusagil mujal.“ lausus Karilaid.

 „Mida kohalik omavalitsus saab täna teha, on koos töötukassaga võimalikult palju sotsiaalseid patju alla panna ja küsida, kas on üldse mingit võimalust, et nad hoiaksid seda tehast veel mingi aja, aasta-kaks. Mida peaks selleks tegema,“ ütles Karilaid.

Karilaid nentis, et tema arvates on küsimuse lahendus siiski riigivõimu käes. „Kui tööjõukulu oleks ääremaal väiksem kui Harjumaal, siis oleks ettevõttel motivatsiooni hoida seda ettevõttet Haapsalus,“ ütles Karilaid.

„Ei oleks mitte mingi probleem teha erakorraline Riigikogu istung ja viia sisse teatud seaduse parandused ja anda ettevõtjale motivatsiooni siia jääda. Et kaoks ära mõte koonduda Keilasse. Negatiivne sotsiaalne mõju Harjumaal, kui näiteks Keila (tehas – toimetaja) pandaks kinni, on palju väiksem kui sulgemine Läänemaal. Ettevõtlustihedus ühe elaniku kohta on meil niigi madal,“ lausus Karilaid. Karilaiu sõnul on Prantsusmaal levinud praktika, et kui ettevõtja hoiab näiteks 50-60 töökohta alles, saab ta vastavalt ka soodustusi.

„Küsimus pole ainult PKCs. Nurme vabrik on ju viie miljoni euroga maksuameti edetabelis esimesel kohal. Mõtleme ka selle peale, mida teha, et Nurme vabrikuga ei juhtuks samasugust olukorda. Küsimus on selles, mis hoiaks ettevõtlust Läänemaal. Kõigil on ju täna lihtsam minna kusagile Helsingi või Tallinna lähistele. Peaksime seda protsessi pidurdama,“ lisas Karilaid.

Karilaiu sõnul napib praegu kohalikul omavalitsusel selleks aga hoobasid. „Teeme üld- ja detailplaneeringuid, mängime maamaksuga ja rohkem meil polegi mänguruumi. On selgelt näha, kuhu otsustamise hoovad on läinud. Naaberomavalitsuse (Ridala – toimetaja) erakorralise volikogu kokkukutsumine on tühja rapsimine. Ümarlaudu tuleks teha vabariigi valitsusega koostöös. Kutsuda siia kohale vastava valdkonna minister. Vastasel juhul on see auru väljalaskmine, esinemine esinemise pärast,“ ütles Karilaid.