Aivar Kroon: poliitikute pidu

Haapsalu selle suve suurim (kahjuks negatiivne) uudis on PKC kaablitehase sulgemine. Suur jama nii ettevõttele endale, töötajaile kui ka linnale. Kogu tekkivat otsest ja kaudset kahju on praegu isegi raske hinnata.

Küll aga andis nimetatud sündmus palju tööd poliitikuile. Algas tõeline poliitikute pidu. Halva uudise taustal on alati hea sõna võtta. Kahjuks olid kõik sõnavõtud väga sarnased: keegi on süüdi ja midagi valesti teinud (aga kindlasti mitte mina ise).

Hea võimalus vastaseid materdada, suvel ju midagi suuremat ei toimu ning valimisedki pole enam mägede taga. Kõige lihtsam oleks öelda, et süüdi on ettevõtja: mis pagan sa lood siin uusi töökohti, nüüd siis selline jama!

On lausa välja tuldud mõttega erakorralise riigikoguistungi kokkukutsumiseks. Aga kas riigi tasandil on tegemist suure katastroofiga? Kui kuulata kas või ministrite väljaütlemisi, ei ole Haapsalu tehase sulgemine nende meelest üleriigiline probleem.

Probleem ei pidavat olema isegi mitte Vene turu ärakadumine Eesti toiduainetööstusele. Küll nad ümber orienteeruvad teistele turgudele. Kahjuks on ka Haapsalus üks väga suur tööandja kalatööstus. Kas siis järgmine…

Kokkuvõttes ei ole aastatega tekkinud probleemi võimalik kiiresti lahendada. Valitsus ei eralda ju PKC-le raha, et pidagu veidi aega ikka Haapsalus tehast edasi.

Kui tehas Haapsalusse tuli, oli maksusoodustus väljapoole Tallinna investeerimisel ja Haapsalus piisas ka vaba tööjõudu. Praegu on Haapsalus veidi alla 5000 tööealise kodaniku. Suurtehasele tähendab see suurt riski, kui oled piirkonna suurim tööandja ja pead korraga tööle palkama 5–7% kohalikust tööturust.

Ka kaablitehas maadles pidevalt tööjõuprobleemiga. Selles valguses võib vaid tõdeda, et Haapsalus on rong läinud – meil on liiga vähe töökäsi ja teist nii suurt ettevõtet siia lähiajal loota ei ole. Kes on siis süüdi? Isikuliselt justkui mitte keegi, või nagu enamiku asjade puhul on jälle lihtne öelda, et süüdi on Tallinn. 

Kui aga keegi suudaks välja mõelda toimiva süsteemi, mis tõesti soodustaks töökohtade loomist väljapoole pealinna ja peataks inimeste väljavoolu, oleks ta ka tõenäoliselt üle pika aja esimene poliitik, kellele president teenetemärgi annaks.

Või on Haapsalu linn midagi valesti teinud, et suurettevõte lahkub? Linnale ei ole jõukohased sellemahulised investeeringud või toetused, mis ettevõtet siin paigal hoiaks. Parimal juhul suudaks linn väärtustada mõne ettevõtluseks sobiva krundi sinna juurdepääsu või kommunikatsioonide rajamisega.

Pigem on märgusõna koostöö. Hea näide on ju tuua lausa eelmisest talvest. Linn võttis kokku vanalinna ettevõtted, koos peeti üsna mitu koosolekut, linn toetas kontsertide ja ürituste korraldamist kohvikuis reaalse rahaga ning vanalinna ettevõtetel oli märksa kergem talv üle elada. Samuti oldi märkimisväärselt paremini valmis suviseks kõrghooajaks. Kokkuvõttes saab öelda, et koostöö toimis ning sellest oli kasu mõlemapoolne.

Meil on mitmesuguseid liite. Puudu on aga kõiki Haapsalu ettevõtjaid koondav liit (või mis tahes muu koostöövorm). Tavaelus on küll kõik kõigiga konkurendid, aga nii mõnigi mure on lihtsam üheskoos lahendada. Linnapea on kindlasti kogemustega ettevõtja ja paljudest PKC teemal sõnavõtnuist erinevalt saab ta hästi aru ka ettevõtte põhitõdedest.

Vahest oleks linnapea esimene samm lähiajal ettevõtted kokku kutsuda eesmärgiga Haapsalu ettevõtjate liidu loomiseks. Suur lootus oleks, et kui koostöö toimib, suudetakse ehk üheskoos ära hoida nii mõnegi töökoha kadumine ja ollakse üheskoos tugevam.

Aivar Kroon, väikeettevõtja