Juhtkiri: Lõuna-Läänemaale üks gümnaasium

Selle üle, kas ja kuidas peaks Läänemaal koolivõrk korralduma, on arutletud aastaid. 

Enamasti tuleb see kõneaineks siis, kui riik on omavalitsustele järjekordselt jõulist survet avaldanud, näiteks lahutanud põhikooli ja gümnaasiumi rahastamise või pakkunud präänikut, lubades kooliastmeid rahastada ühest katlast, kui omavalitsus lubab gümnaasiumi kolme aasta pärast kinni panna.

Läänemaal ei ole jõuvõtted vilja kandnud. Omavalitsused maksavad gümnaasiumidele aastas tuhandeid eurosid peale ja pole isegi virisenud. Makstakse hea meelega. Gümnaasium kannab identiteeti, selle eest ollakse nõus maksma.

Pigem on kohalik omavalitsus nõus loobuma algkoolist, põhikoolist või õpilaskodust, et gümnaasium jääks alles, ja arusaadav, kui gümnaasiumi kaotus võrdub iseenda kaotamisega. Iseküsimus on, kas ikka võrdub. Seepärast jätkem praegu kõrvale emotsionaalsed ja filosoofilised dilemmad ja vaadakem arve.

Läänemaa viie gümnaasiumi peale alustab 10. klassis 1. septembril õpinguid kokku 177 õpilast ehk kuus klassitäit. Kokku õpib viies gümnaasiumis 2014.–2015. õppeaastal ligi 550 õpilast. Kõik need õpilased ühte kooli ära ei mahu, sest maakonna suurimasse, Läänemaa ühisgümnaasiumisse mahuks õppima 360 õpilast.

Tõenäoliselt ei mahu nad sinna ära ka siis, kui arvestada õpilaste hulgast maha need Noarootsi gümnaasiumi õpilased, kes on tulnud õppima mujalt Eestist.

Niisiis vajaks Läänemaa kaht gümnaasiumi. Üks neist kahest on kahtlemata Läänemaa ühisgümnaasium. Kus peaks aga teine asuma?
Kui vaadata selle järgi, kus koolis tahetakse õppida, siis on teine gümnaasium Noarootsi.

Sealgi on õppida soovijate hulk kahanenud, aga mitte niivõrd, et konkurss kaoks. Kunagise kuue asemel on kohale kaks õpilast, aga Noarootsi on ainus gümnaasium, kuhu igaüks sisse ei saa ega peagi saama.

Kui võtta maakonna kaart ette, oleks mõistlik, et teine gümnaasium asuks Lõuna-Läänemaal. Sellele on viidanud nii Praxise uuringud kui ka enam-vähem kõik viimase aja haridusministrid.

Kunagi on katsetki tehtud luua Lihula ja Kullamaa peale üks ühine kool. Paraku ei tulnud sellest midagi välja. Paraku on just Lihula ja Kullamaa maakonna gümnaasiumidest pisimad. Miks see nii on?

Kas Lõuna-Läänemaa kohalikud omavalitsused on vähemalt püüdnud sellele küsimusele vastata ja midagi teha, et Lõuna-Läänemaa ühisgümnaasium tõesti sünniks?