Lihula inimestele teevad muret hulkuvad noored

Läänemaa politseijuht Margus Kaldma tunnustas Lihula vallavalitsust selle eest, et neil maakonnas ainsana turvalisuse tegevuskava, mida ka pidevalt jälgitakse. Foto Arvo Tarmula 

Lihula valla elanike meelest õõnestavad valla turvalisust kõige rohkem riskilapsed, kes õhtuti tänaval aega veedavad ja korda rikuvad.

Kohalike hinnangul ei saa Lihulas rääkida kindlast kambast, kes elanikke hirmuvalitsuse all hoiaks, vaid pigem 10—15 eri vanuses noorest, kes õhtuti tänavatel kampadesse kogunevad ja lollusi teevad.  

„Seda ei saa öelda, et Lihulas poleks noortel midagi teha. Huvitegevuseks on võimalusi küll, aga see seltskond ei lähe sinna, ” ütles Lihula kultuurimaja direktor Tiina Lobja neljapäeval Lihula kultuurimajas, kus arutati valla turvalisuse probleeme.

Lihula vald on üks kolmest Läänemaa omavalitsusest — veel on Martna ja Noarootsi —, kus politsei korraldab ennetusprojekti, mille raames kohalikud peaksid ise nimetama turvatunnet kõige enam ohustavad murekohad.

Neljapäeval oli Lihula kultuurimajja arutelule kutsutud kohalikud elanikud, et just neilt saada teada, kust king turvalisuse koha pealt kõige enam pigistab. Suurt huvi teema kohalikes siiski ei tekitanud — inimesi tuli arvamust avaldama umbes 15.

Näiteks häirib Lihula inimesi läbi Lihula linna — piki Tallinna maanteed — kiiruskatseid tegevad noored ja parkimiskorraldus peatänaval Konsumi poe ees. Vanemad prouad tõstatasid küsimuse, kuidas saaks Lihula nädalavahetustel õhtuti turvaliseks muuta.  

Arutati, mis teha mahajäetud hoonetega, kus noored käivad lõhkumas ja aega veetmas ning mis on ka silmale koledad vaadata ja kohati varisemisohtlikud. Leiti, et vaja oleks rohkem turvakaameraid ja kergliiklusteid. Arutati ka, kuidas vabatahtlikke avaliku korra tagamisse rohkem kaasata.

Lihula arendusnõuniku Margus Källe sõnul pakuti lahendusi näiteks kergliiklusteede rajamise ja turvakaamerate paigaldamise kohta, millest osa on juba valla tulevikuplaanidesse sisse kirjutatud, kuid mis on seni rahapuudusel teostamata jäänud. 

Läänemaa politseijuhi Margus Kaldma sõnul ongi osa pakutud lahendusi selliseid, mis nõuavad aega ja raha, samas võib ühise arutelu käigus tulla lahendusi, mille peale seni pole tuldud ja mis on lihtsamalt elluviidavad. 

„Lihula valla auks peab aga ütlema, et see on ainus Läänemaa vald, kus on turvalisuse tegevuskava ja seda tõepoolest ka järgitakse,” lisas Kaldma. 

„Kui tavaliselt öeldakse, et politsei loob turvalisuse, pole see nii. Kogukond ise peaks ütlema, mida peaks tegema ja ametkonnad ning vallavalitsus lahendavad seda,” ütles Margus Kaldma.

Lahendusena noortega seotud murele pakuti tugiisikute süsteemi loomist ning tihedamat ja järjepidevat suhtlemist probleemsete laste vanematega, kasvatusraskustega noortele töö- ja puhkelaagri ning Haapsalu eeskujul motivatsiooniürituste sarja korraldamist. 

Sama tähtsaks pidasid kokkutulnud aga sedagi, et kogukonna liikmed julgeksid sekkuda ja noori korrale kustuda ning et noorte kogunemiskohti valgustuse, kontrolli ja muu taolisega ebamugavaks muutes poleks neil enam kuhugi koguneda. 

Lobja hinnangul on Lihula turvalisus viimastel aastatel palju paranenud ja kui esialgu oldi Lihula jäämisest piirkonnapolitseinikuta väga kohkunud, on elu näidanud, et ööpäev läbi kohal olevat politseinikku polegi vaja — asjad saavad ka muud moodi aetud.   

Arutelu läbi viinud politseinõunik Andres Sinimeri toonitas, et turvalisus ei tähenda pelgalt politsei pidevat kohalolekut, vaid ka seda, kas teed on talvel liivatatud, tänavavalgustus põleb ja sissepääsudel on kaldteed.

Martnas ja Noarootsis toimuvad samalaadsed arutelud oktoobris. Projekti on plaanis laiendada ka teistesse valdadesse.