Neeme Suur: kooseluseadus võib suunata Eesti hoolivama elukorralduse poole

Foto: Arvo Tarmula

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Neeme Suur (pildil) ütles, et kooseluseadus võib suunata Eesti hoolivama elukorralduse poole.

Neeme Suur, arvamusküsitluste andmeil on suurem osa Eesti elanikest kooseluseaduse vastu. Miks selle seaduseelnõu menetlemist siiski jätkatakse?

Seadusega minnakse edasi, sest kindel hulk riigikogu liikmeid usub, et kooseluseadus võiks suunata Eestit demokraatlikuma ja hoolivama elukorralduse poole. Demokraatia ei tähenda ilmtingimata enamuse võimu vähemuse üle. Tõenäoliselt minnakse seaduse menetlemisega edasi ka selle tõttu, et eelnõu uuesti riigikogu täiskogu ette viia ja võimaldada täiskogul otsustada, kas menetlust jätkata või mitte.

Milliseid muudatusi tehti seaduseelnõusse?

Ka muudatused tulevad suures saalis hääletamisele. Ettepanekuid on tehtud mitu. Riigikogu liikmed Igor Gräzin ja Väino Linde tegid ettepaneku kaotada eelnõu sooneutraalsus ja arvata kooseluseaduse mõjualast välja samasoolised paarid. Neid ettepanekuid õiguskomisjon ei toetanud. Õiguskomisjon ise esitas mitu täpsustavat ettepanekut eelnõu teksti. Muuhulgas tehti ettepanek eelnõust välja võtta kohtumenetlusnormid. See koht vajaks pisut täpsemat selgitamist.

Kooseluseaduse koostajad tegid vea ja panid eelnõusse kohtusätted. Üldine põhimõte on, et kohtusätteid ei panda lihtseadustesse. See tähendab, et kohtunik ei pea kohtumenetlusnorme mööda teisi seadusi taga otsima, need peavad olema koondatud kohtumenetlusseadustesse.

Kui algselt vajanuks eelnõu vastuvõtmiseks vähemalt 51 saadiku toetust, siis komisjonis otsustatud muudatuse kohaselt see enam nii ei ole. Miks te nii otsustasite?

Kooseluseadus ise ei ole 51 hääle seadus, kohtumenetlusnormid muudavad ta selleks. Kohtumenetlusnormid aga ei saa sinna eelnõusse sisse jääda, see on üldine seadusloome põhimõte. Komisjon tegi ettepaneku kohtumenetlusnormid eelnõust välja jätta ja seega ei vaja eelnõu ka 51 poolthäält saalis. Õiguskomisjon tegi ettepaneku laiendada seaduse mõjuala nii, et seadus pakuks selgemat kaitset ka kooselupartnerite perekonnale, lastele seal hulgas. Õiguskomisjon tegi ettepaneku täiendada lapsendamise põhimõtteid. Sellega kehtestataks, et registreeritud kooselukaaslased saavad lapsendada vaid paarisiseselt teise elukaaslase bioloogilise lapse. Sama sisuga oli ka riigikogu liikme Valdo Randpere muudatusettepanek, mis arvestati sisuliselt.

Miks nihutasite hilisemaks seaduse jõustumise tähtaja?

Õiguskomisjon tegi ettepaneku pikendada seaduse rakendamise tähtaega 1. jaanuarini 2016 sellepärast, et eelnõu algatajad ei esitanud seaduse juurde rakendusakte, ja need tuleb eraldi kehtestada. Selleks peab piisavalt aega jääma. Needsamad kooselu puudutavad kohtumenetlusnormid tuleb kehtestada, muu hulgas tuleb muuta registripidamist ja IT-lahendusi. Selleks on vaja hoopis rohkem aega, kui esialgu ettenähtud jõustumistähtaeg seda võimaldas.