Juhtkiri: Liiga vähe ja liiga hilja

Taebla gümnaasiumi säilimise nimel allkirjade kogumine on iseenesest tunnustusväärne ettevõtmine. Toimivas kodanikuühiskonnas on normaalne, et rahulolematud inimesed ei istu lihtsalt vaikselt nurgas, vaid üritavad selle asemel sündmusi aktiivselt mõjutada.

Kahjuks tundub aga, et praegusel juhul suuremat kasu ei sünni. Põhjus on lihtne. Allkirjade kogumisega on jäädud hiljaks ja selle mõju on liiga väike, et panna ühiskondlikku masinavärki teises suunas liikuma. Protestid kooli tuleviku üle puhkesid alles siis, kui volikogu oli juba teinud otsuse panna gümnaasium kinni.

Taebla gümnaasiumi täbarast tulevikust on juttu olnud aastaid. Kooli sulgemise vastastel tuleb ilmselt tõdeda, et volikogu liikmed on oma valiku juba teinud. Kolm miljonit eurot, mis tuleb riigikassast uue koolihoone ehituseks, on vallavõimudele liiga ahvatlev suutäis. Sellest loobuda ei taha keegi, sest vallajuhid tahaksid end jäädvustada millegi ehtajana. Millegi mõjusa ja suure, mis jääb alles ka siis, kui valimistuuled valitsejad minema pühivad.

Vallavõimude arusaam, et 20 000 eurot gümnaasiumiõpetajate palkadeks on liiga suur raha, on kummaline. Kuhu peaks omavalitsuse raha siis veel kulutama, kui mitte haridusse? Argument, et 20 000–30 000 eurot on liiga suur kulutus, ei kõlba kuhugi. Kui panna valda juhtima raamatupidajad, siis tuleks vald kohe liita naabritega.

Raudsete faktide eest põgeneda pole võimalik. Õpilasi jääb üha vähemaks, gümnaasiumi ülalpidamine on seetõttu majanduslikult aina kulukam. Gümnaasiumi sulgemiseni viinud protsess ei alanud Lääne-Nigula ühisvalla loomisega, vaid on seda rada liikunud juba aastaid. Nüüd on lihtsalt selle protsessi viljad küpseks saanud.