Jaanus Karilaid: Haapsalu tulevik kaalukausil

Haapsalu aukodanik, 92aastane Heino Noor tsiteeris hiljutises telefonivestluses järjekordselt peast ladina keeles Ovidiust. Ma ei hakanud ilmasõjaaegseid õppekavu arhiivist otsima, sest ajastu vaim on palju muutunud ning tänapäeval ei eelda me Ovidiuse, Homerose ja Aristotelese peast tsiteeringuid. See on muutunud hinnatud nišiteadmiseks, kirjutab Haapsalu volikogu esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid.

Heino Noor on oma ajastu vaimu ere kehastus, aga minu käest on praeguse ajastu vaimus paljud Haapsalu lapsevanemad ja õpetajad küsinud meie linna tuleviku kohta ja mis rolli kannab selles linnavalitsus tervikuna. Millegipärast on ka dokumendis „Läänemaa üldhariduse arengukava 2012–2018” toodud miinusena esile probleemid hariduskorralduses. Haapsalu haridust puudutava peab ikka reaalsesse ellu sulatama ja probleeme minimeerima.

Tuim käsutäitja või uuendusmeelne analüütik

Milline on hea ametnik? Mis on ametniku roll hea hariduse tagamisel? Poliitikud saavad oma mandaadi rahvalt ja neil on neli aastat aega oma lubadusi ellu viia. Poliitikud teevad valikuid ja võtavad vastutuse. Hea ametnik loob aga mudeleid, analüüsib, jälgib suundumusi, suhtleb avatult ja hoiab hea maine ka asutusesisesel suhtlusel. Miks peab isiklikult sekkuma, et mõni klass saaks soojaveeboileri, miks ei jõua allasutuste eelarveprobleemid õigel ajal linnavalitsusse, miks käivad lapsevanemad minu juures kurtmas ametnike jäiga ja külma suhtlusstiili üle? Need probleemid peavad olema ammu lahendatud. Poliitik ei pea ametnikku taga ajama, vaid tal peab olema laual paks kaust valikuvõimalustega. Kodanikke ei huvita, kuidas valitud oma lubadusi ellu viivad, nad lihtsalt hindavad, kas asjad liiguvad või ei liigu.

Haapsalus asjad pealtnäha liiguvad. Renoveerime ja ehitame. Nii Haapsalu põhikooli kui ka algkooli, lasteaedu ja mänguväljakuid. See kõik on elementaarne, aga kahjuks mitte piisav, et linnana püsima jääda. Haapsalu elanik arv väheneb järjest, me kõik vaatame sellele statistikale abitult peale. Mitte ainult minu juuksed ei pea sellest tõigast püsti tõusma, vaid kõigi valitud saadikute ja ka tähtsamate ametnike vaimne meel peab olema suunatud samuti lahenduste otsimisele. Paljudel ei ole, sest alles hiljuti ütles mulle üks linnaametnik, et Haapsalu peaks hakkama oma infrastruktuuri hoopis lammutama, sest Haapsalu inimeste arv kukub lähima 10 aasta jooksul 6500 peale. Selle asemel et lahendusi otsida, lastakse Toompea võimukliki ideoloogial juurduda. Ametnik ei pea mitte olema tuim käsutäitja, vaid moodne ametnikkond peab olema loominguline ja initsiatiivikas, lähtudes Eesti põhiseaduse põhieesmärkidest.

Milline peaks olema tuleviku kool?

Meie naabrid elavad peost suhu. Taebla gümnaasium suletakse ja uues „supervallas” pole nüüd isegi oma gümnaasiumiastet. Ridala pingutab naba paigast, et ehitada endale uut põhikooli, kuigi kõik haridusökonomistid väidavad, et see on rumalus kuubis, sest Haapsalu kindlustaks ju tulevikus ka oma rõngasvalla vajadused. Milleks raha põletada, kui seda saaks tarvilikumate asjade peale kulutada?

Ridalast kolm korda pisemad Kullamaa ja Lihula võitlevad aga jälle oma gümnaasiumi eest, kuigi töökohti ümbruskonnas jääb järjest vähemaks. Poliitilised vasallid võitlevad oma kitsa riba eest, aga elujõu indeks maapiirkondades järjest kukub. Kogu poliitilist mõtlemist juhib reformierakondlik juhtlause – niikaua kui rahvas suudab elada peost suhu, niikaua on kõik hästi.

Riiklikult kuritegelik, et osa ametkondlikust klassist on selle mõtteviisiga kohanenud. Haridusministeerium avalikustab peatselt meetme, mille abil teeme korda lõpuks ometi oma algkooli ja põhikooli. Just nüüd on vaja teha debatte ja teha valikuid. Kui julged me oleme, täiendamaks oma õppemeetodikaid, kas soovime olla Eesti kõige sotsiaalsem kool, kus koolivägivald pole võimalik? Kui palju suurendame õppemetoodikana seminariõpet? Kas peaksime programmeerimisõppe viima algkooli või suudame eristuda millegi muuga? Tallinna, Helsingi ja New Yorki läinud perekondade tagasitulekuks peab olema siin midagi, mis ületab mitmekordselt Eesti keskmise.

Vaja on ühist hingamist

See kõik eeldab meeskonnatunnetust ja valmisolekut panustada oma parimaid omadusi, see tähendab valmisolekut uuendusteks. Mida vajavad Haapsalu õpetajad, et anda Eesti parimat haridust, mida teha, et nende motivatsioon õpetada lapsi oleks pidevalt maksimaalne? Pole pahurat õpetajat ega kiuslikku õpilast, on vaid koostöö, õppimine ja mõistmine. Selleks ei piisa ainult majakarpide kokkuklopsimisest.

Maksame lasteaiaõpetajale Haapsalus alla 650eurost palka, linnarahakott on pidevas surutises, aga koos võitlusvalmis ametnikega oleks kergem riigikogu hariduspoliitikat sättida ja survestada. Jõuan alguse juurde tagasi – ametnikkond peaks poliitikute lauale tooma pidevalt uusi analüüse ja memosid, mis tõukaks Haapsalut kiiremale arengule ja parimaile lahendustele. Ei piisa mitte ainult poliitilise tasandi visioonidest, vaid vaja on tunda tugeva ametkonna ekspertiisi.

Kui väljaspool Tallinna on elu hääbumisega lepitud, siis tuleb see ausalt välja öelda. Kuigi need poliitikud, kes regionaalpoliitika on suretanud, peaksid ka vastutama. Rahvastiku vähenemise peatamine on meie ühine suurim ülesanne. Toompea vilistab aga rahus edasi. Nende karistamatustunne levib kui must katk keskajal, paljud ametnikud on juba selle meelevallas. Eestlastel, kes sellest nn mõtteviirusest on vabad, tasub ikkagi end kokku võtta ja päästa nii palju kui võimalik.

Kui me näeme ja usume, et lähima kümne aasta jooksul võiks Haapsalu elanike arv tagasi jõuda 12 000 inimeseni, peaks selles suunas ühiselt tegutsema. Uuendused või kohendused hariduses eesmärgiga pakkuda siin parimat elukeskkonda on üks võimalus sajast. Aga kui me end mugavustsoonist lahti ei raputa, siis hääbume; kui võitleme, siis on lootust.

Haridusosakonna juhataja peab parimal moel võitlema enda valdkonna eest, loomulikult koostöös oma aselinnapeaga. Volikogu esimehena ei saa ma olla täidesaatva võimu rakendaja, saan jälgida, suunata ja kontrollida, kuid lõputud vestlused poliittasandil pole siiani tulemit andnud. Mõnikord on teemad ka koalitsioonist kõrgemal. Ametnikul pole tähtajalist töölepingut, poliitikute aeg on valimistega piiratud. Seega ei saa väita, et ametnik oleks nõrgem pool. Stiili üle võib vaielda, aga äratust on vaja.

Jaanus Karilaid, Haapsalu volikogu esimees, Keskerakond