Karilaid süüdistab linna haridusjuhti eelarveaugu varjamises

Haapsalu haridusosakonna juhataja Mari-Epp Täht. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid heidab linna haridusosakonna juhatajale Mari-Epp Tähele ette Nikolai kooli eelarveprobleeme. Nimelt selgus suve lõpus, et Haapsalu Nikolai kooli eelarves ei jätku raha õpetajaile aasta lõpuni palka maksta, nii et puuduolev 65 951 eurot tuli võtta kogu linna õpetajate palgaraha arvelt.

Karilaid heidab Tähele ette, et Täht ei teavitanud eelarveprobleemist linnavolikogu ega teda kui linnavolikogu esimeest õigel ajal. Karilaiu sõnul ei teadnud eelarveaugust ka linnavalitsuse liikmed. Karilaid ise sai eelarveaugust teada linnapea Suklese käest suve lõpus, Karilaiu väitel aga teadis Täht sellest kolm-neli kuud varem.

„Nii suur puudujääk oli kõigile suur üllatus. Niisugust asja ei tohiks juhtuda. Reservfond ongi hädajuhtumiteks ja hea, et see oli, aga tavaliselt me reservfondist selliseid eraldisi ei tee,” ütles Karilaid.

Reservi oleks Karilaiu sõnul saanud kasutada kõigi koolide õpetajaile lisaraha maksmiseks, kuid tänu Haapsalu linna algkooli ja Haapsalu põhikooli vastutulelikkusele lahendati probleem suve lõpus kiiresti. Linnavolikogu võttis teise lisaeelarve vastu septembris, sellega suurendati Nikolai kooli eelarvet, aga vähendati Haapsalu põhikooli ja linnaalgkooli eelarvet. Põhikool kaotas majanduskuludeks mõeldud raha üle 22 000 euro. Linnaalgkooli palgaraha võeti vähemaks rohkem kui 6000 euro võrra. Ülejäänud summa sai kokku teiste allasutuste eelarvete vähendamise arvelt.

Haapsalu linna avalike suhete juht Tõnu Parbus ütles, et linnavalitsus ei näe kellelgi süüd, sest riik muutis vahepeal koolide rahastamist. Parbuse sõnul ei tulnud eelarvepuudujääk ootamatult, ja selleks oligi raha reservi jäetud. Parbus ütles, et Nikolai kool sai endale kogu aasta reservi. Millist reservi Parbus silmas pidas, pole teada, sest linnaeelarves sellist reservi pole.

Parbus ütles, et koolide eelarved planeeris linn 2013. aasta lõpus, arvestades õpetajate 2013. aasta palgafondi. Parbuse sõnul osutus 2014. aasta tegelik toetus planeeritust väiksemaks, see selgus aga alles 2014. aasta esimeses kvartalis.

„Riigi finantseering õpetajate palkadeks ei kata väikekooli pidamiseks vajaminevate vahendite mahtu,” ütles Parbus. 2000 eurot võeti vene kooli õpetjate palkadeks kooli majandusrahast.

Täht etteheiteid ei kommenteerinud. Ta palus küsimusi kirjalikult. Neljapäeva hommikul Lääne Elu meilitsi saadetud küsimustele ei olnud Täht reede pärastlõunaks vastanud.

Karilaid ütles, et kohtus neljapäeval Tähega. „Täht nõustus, et haridusraha puudutav planeerimistöö ja järelevalve eelarve üle võiks olla tulevikus parem. See annaks võimaluse haridusministeeriumi poolt Haapsalu linnale arvutatud raha kasutada otstarbekamalt,” ütles Karilaid.

Karilaid lisas, et „eesmärk pole kedagi kohalt ilmtingimata kangutada, kuid on vaja suurendada kogukondlikku juhtimise tunnet ja luua selgust hariduse valdkonna juhtimises”.

Neljapäeval eelarveaugu asjus aselinnapea Liina Põllu ja Tähega vestelnud Karilaid lubas, et muudatused linna haridusosakonna töökorralduses tulevad novembri keskpaiku. Karilaid ütles, et need koosnevad viiest-kuuest sammust ja puudutavad linna haridusosakonna töös nii kaadri- kui ka struktuurimuudatusi.

„Seni on linna hariduselu juhtimine olnud liiga kapseldunud ja varjatud. Pärast vestlusi linnapea, aselinnapea ja haridusosakonna juhatajaga on lõpuks ometi veendumus, et status quo lõpeb ja me kõik oleme keskendunud probleemide lahendamisele. Solvumised, kapseldumised edasi ei kandu. Saadakse aru, et eesmärgid on tähtsamad,” ütles Karilaid.

Karilaiu sõnul on linna hariduselu korraldamise „positiivsete muudatuste pakett” juba olemas, aga „detailides lepitakse kokku”. Põld tutvustab seda avalikkusele siis, kui on rääkinud Türgis puhkava linnapea Urmas Suklesega.