Läänemaa JK kaotas Martin Reimi klubile 0:1 (Täiendatud, lisatud galerii!)

Läänemaa jalgpalliklubi (JK) kaotas pühapäeval Martin Reimi jalgpalliklubile 0:1, võiduvärav sündis suluseisust.

See oli hooaja viimane mäng. Läänemaa JK lõpetas Eesti meistrivõistluste teise liiga läänetsooni tagantpoolt kolmandal kohal, mis tähendab, et tuleb minna üleminekumängule kolmandas liigas kolmandale kohale jäänud Imaverega.

Pühapäevane mäng ei olnud kõige säravam, sooja oli umbes kuus kraadi, puhus külm tuul. See jättis oma pitseri ka mängule.

Reimi kasvandikud lõid esimesel poolajal võiduvärava suluseisust, kuid kohtunik seda ei näinud ja värav luges. Värav läks kirja 5. mänguminutil liiga suurimale väravakütile Karl Anton Sõerdele.

Läänemaa mängija ja treener Mart Pulst ütles, et Viimsi mängija oli vähemalt kaks meetrit suluseisus. „Aga jalgpallis tuleb ise mees olla ja väravaid lüüa, mis siin ikka kohtunike süüdistada,” ütles Pulst.

See värav pani kogu mängule pitseri, Läänemaa üritas pärast seda kogu mängu viigiväravat, aga löömata see jäi.

Ühe korra pääses ka Läänemaa tubli väravakütt Martin Salf silmitsi Viimsi väravavahiga, aga pall jäi võrku löömata.

„Salf ei värista jalga, eelmine kord lõi kolm väravat, seekord jäi löömata,” ütles pärast mängu Läänemaa JK treener Aavo Tomingas. „Rünnak on meil nõrk koht, just rünnaku lõpetamine. Poisid on ülikoolis, trennis käivad ainult noored. Jalgpallis tuleb minna ja lüüa, kui palju neid võimalusi ühes mängus ikka antakse.”

Läänemaa JK lõpetas mängu kümne mehega. Rener Uibopuu sai 53. minutil kollase kaardi sissesõitmise eest ja teist korda teenis ta kollase 79. minutil, kui tõmbas vastase maha karistusala joonel.  Sellele järgnenud trahvilöök väravaraamidesse ei jõudnud.

Vähemusse jäämine oluliselt mängupilti ei muutnud. Läänemaa üritas, kuid nagu ütles ka treener, siis rünnaku lõpetamine on Läänemaa nõrk koht. Eile olid platsil ka praegu kaitseväes aega teenivad ründaja Bert Rotberg ja väravavaht Hendrik Siht. Viimane kippus mängu lõpuminuteil kangesti üle keskjoone vastase värava alla, kuid treener nii riskantset rünnakut teha ei lubanud.

„Poisid olid mängul tahtmist täis. Peaagu kõik poisid olid kohal, keda tahtsime. Mõni kaart tuli küll natuke kergelt. Kui Uibopuu esimese kaardi sai, siis ta mängis palli, ei olnud tald ees ega midagi,” ütles Tomingas. „Mehed hakkasid üle söötma, poolajal rääkisime, et vähem palli vedamist, paneme palli kiiresti käima teeme söödu ja kõik.”

Viimsi klubil oli kaasa ka kümmekond poolehoidjat, kes suutsid trummi ja valjuhääldiga teha kõvemat lärmi kui vaoshoitud Läänemaa toetajad. Viimsi fännide trummipõrinat oli üle poole linna kuulda.

Fotod: Andrus Karnau