Hariduseks saadav toetusraha kasvab Haapsalus tänavu ainult 2 protsenti

Haapsalu põhikool on üks koolidest, mille palgafond sõltub ministeeriumi poolt omavalitsusele makstavast toetusest. Foto: Arvo Tarmula.

Haridusministeeriumi poolt lubatud õpetajate miinimumtasu 12% tõus toob Haapsalu linna esindajate väitel kaasa lisakulusid, sest ministeeriumi poolt linnale makstav haridustoetus kasvab võrreldes mullusega ainult 2%. Haridusministeeriumi sõnul on väikse kasvu põhjuseks mullu linnale antud ühekordne toetus, kuid sellest hoolimata peaks palgaraha jätkuma.

"Esialgse info põhjal vastab tõele, et ministeeriumi poolt antavast rahast ei jätku Haapsalu õpetajate 12% palgatõusuks. Kuna haridus- ja teadusministeeriumi määruse tabelis olev info on veel väga värske, siis linn alles tegeleb selle analüüsimisega," ütles Haapsalu linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Tõnu Parbus.

"Haapsalu linn suudab kindlasti tagada õpetajatele miinimumtasu," lisas Parbus samas. Täpsemad vastused arvutuste kohta, mille põhjal haridusministeerium toetusi jagab, saab linnavalitsus Parbuse sõnul 21. jaanuaril toimuval haridus ja teadusministeeriumi infopäeval.

"Õppeaasta keskel ei hakata kindlasti ühtegi õpetajat koondama. Kui kunagi peaks midagi sellist toimuma, siis otsus koondamisest saab tulla ikkagi koolidest," märkis Parbus.

Karilaid näeb poliitilisi põhjuseid

Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid on sellisest raha jagamisest nördinud.

"Arvan, et haridusminister tahtis lükata selle omavalitsuste kanda. Kuna lihtne kodanik ei saa aru, kas õpetajate palkade eest vastutab ministeerium või kohalik omavalitsus, siis taheti seda asja meie kätega ära teha," nentis Karilaid.

Karilaidi sõnul tähendab ministeeriumi poolne palgatõusu lubamine ja samas toetuste eeldatust väiksem kasv seda, et linnade liidu andmetel on praegu haridusrahas puudujääk umbes 90 omavalitsuses.

Teistes Läänemaa omavalitsustes tõuseb õpetajate palkadeks saadav toetus märksa enam kui Haapsalus. Näiteks Martna saab raha 22% enam kui mullu.

Karilaidi arvates käib teadlik poliitiline mäng. "Martna on nii pisikene koht, et seal pole ministeeriumil probleem teha palgatõusu. Selle võrra võetakse ära maakonnakeskustelt," lausus Karilaid.

Linnavolikogu esimees oli kindel, et Haapsalu linn seda Eesti valitsuse määrust ei kooskõlasta. "Meie haridusinimesed koostavad juba vastavat kirja," märkis Karilaid. "Teine variant on, et Eesti valitsus peab palgatõusuks puudu oleva summa eraldama reservfondist," lisas ta.

Karilaidi sõnul on Haapsalus palgatõusuks juurde vaja 213 998 eurot. "Vastasel juhul peab haridusminister välja ütlema, et peate koondama Haapsalu linnas 12 õpetajat," ütles Karilaid.

Karilaidi sõnul on hinnangu küsimus, kas Haapsalu koolivõrk on praegu optimaalse suurusega. "See on hariduspoliitiliste valikute küsimus, palju me tahame õpetajaid. Kas meil on suuremad klassid ja vähem õpetajaid või kas saame teha rohkem rühmatööd ja seminariõpet," ütles Karilaid.

"Keskvalitsuse tulud tõusevad läbi erinevate maksutõusude aga kohalike omavalitsuste tulusid võetakse vähemaks. See on karm reaalsus," nentis Karilaid.

Haridusministeeriumi sõnul peaks toetusest piisama

Omavalitsuste vahel jagatav haridusraha kasvab haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Argo Kerb sõnul tänavu enneolematult, ligi 15 miljoni euro võrra ehk 8,8% , mis on rohkem kui eelmistel aastatel.

Kerbi sõnul on Haapsalu puhul tegemist erijuhtumiga, sest linn sai eelmisel aastal baastoetusele lisaks 5,1% ühekordset tööjõukulude toetust, kuna oli teinud otsuse gümnaasiumiastme korrastamiseks. Seetõttu on praegu veel eelnõuna kooskõlastamisel olevas tasandus- ja toetusfondi määruses protsentuaalne kasv tänavu väiksem kui mõnes teises omavalitsuses.

Kerb toonitas, et oluline on teha vahet õpetaja miinimumtasul, mis tõuseb 800 euro pealt 900 euroni ning õpetaja tegelikul tasul, mis on töölepingus. Haapsalus on haridusstatistika portaali Haridussilm andmetel õpetajate keskmine palk eelmise aasta sügise seisuga 896 eurot. Miinimumtasu tõus ei mõjuta miinimumist kõrgemat palka saavate õpetajate võimalikku töötasu tõusu.

Samas saab Kerbi sõnul ainuüksi riigi toetusest maksta Haapsalus ka praeguse õpetajate arvu juures keskmiselt tunduvalt üle 900 eurost palka.

"Haridustoetuse jagamise põhimõtted on kõigile sarnastele omavalitsustele ühtsed. Kuna aga koolivõrgu olukord, klasside suurused jne sõltuvad omavalitsustest ning tema otsustest koolivõrgus, siis võib mõni omavalitsus saada ainuüksi riigitoetusest maksta palju kõrgemat palka ning samas peab teine sama kõrge palga maksmiseks omalt poolt juurde panustama," märkis Kerb.

Näiteks kui üks omavalitsus otsutab, et tal on 100 õpilase kohta 20 viie õpilasega klassi ja teine omavalitsus otsustab, et tal on 10 kümne õpilasega klassi, siis on selge see, et omavalitsus, mis on kaks korda rohkem õpetajaid tööle võtnud, on teinud otsuse, et panustab oma eelarvest juurde.

„Enamik Eesti omavalitsustest saab maksta riigi toetusest üle 1000 euro,“ tõi Kerb näite.