Juhtkiri: Ajakirjandusvabaduse eest

Prantsuse väljaande Charlie Hebdo toimetuses korraldatud massimõrv on näide ohust, mis tõstab Euroopas üha enam pead. See oht on radikaalne islam, mille järgijad on valmis üleilmse kalifaadi kehtestamise nimel ohtralt verd valama. Eesti siseministri Hanno Pevkuri jutt, milles ta vihjab, et meediaväljaanne oli ise süüdi, et tema ajakirjanikke tapeti, on äärmiselt lühinägelik. Pevkuri sõnadest kumab läbi sama naiivne soovunelm, mis on levinud lääneriikide poliitkorrektsusest pakatavais ühiskondades. Selle sisuks on lootus, et kui teha vaenulikule ideoloogiale meelehead ja hoiduda neid kritiseerimast, rahuneb vastane ja enam ta rusikaid ei vibuta.

Säärasest lepituspoliitikast tuleb loobuda ning igasugustele agressioonidele tuleb vastata jõuliselt, sest radikaalne islam ei mõista kompromissi. See põhineb varakeskaegseil tekstidel, mille üks alustalasid on püha sõja kontseptsioon. Lootus, et sellised äärmuslased sooviksid elada sõbralikult koos Euroopale omaste inimõiguste ja vabadustega, on juba eos luhtunud. Radikaalne islam põhineb šariaadi seadustel, mille võim on ülim ning mis ei kuulu vaidlustamisele. Kas need, kes on valmis islami- ga kompromissi saavutamiseks ära andma ajakirjandusvabaduse, on valmis ka selleks, et järgmisena nõutakse muude keskaegsete põhimõtete tunnustamist? Kui paljud meist on valmis selleks, et abielurikkumise eest surmanuhtlus määratakse?

Lääne Elu langetab hukkunud kolleegide eest pea! Me leiname, kuid seisame seda vapramalt ajakirjandusvabaduse eest.