Harri Puskar: Eesti eduloo võluvits

Eesti suurim vara on kodanikkond. Samamoodi nagu rahamaailmas kindlustab vara jõukuse kasvu, tagab hea elukvaliteediga kodanikkond Eesti riigi edasise arengu, kirjutab Noorteühenduste liidu noortepoliitika nõunik Harri Puskar (pildil).

Inimvara arendamisel tuleb panna fookus noortele, kes annavad oma suurema panuse meie riigi arengusse kümne-kahekümne aasta pärast. Lähenevate valimiste tõttu on seega väga tähtis sõnastada noortepoliitika ootused.

Mullune aasta oli noortevaldkonnas murranguline, sest riigikogu asus muutma põhiseadust ainult noorte tõttu: arutluse all oleva eelnõu jõustumisel saavad 16aastased noored 2017. aastast alates osaleda kohaliku omavalitsuse valimistel. Lõpliku otsuse teeb märtsis valitav riigikogu, mistõttu jätkavad noorteühingud tööd oma 2007. aastal seatud eesmärgi saavutamiseks.

Noorteühenduste liit on alati öelnud, et valimisea langetamise eesmärk ei saa olla mitte ainult numbri muutmine seadustes, vaid tegu on laiema kodanikuharidusliku muudatusega meie ühiskonnas. Seetõttu tuleb koos valimisea langetamisega kohalikel valimistel ellu viia konkreetsed reformid mitmes valdkonnas: noorte valimisvalmidust ja motivatsiooni tuleb suurendada; kooliruumis ei tohi teha poliitpropagandat; noorte teemasid tuleb poliitikas rohkem esile tõsta; kodanikuhariduse osakaalu koolides tuleb suurendada; eraldi tuleb tähelepanu pöörata venekeelsetele noortele. Noored tõusevad valimisea langetamisega ühiskonnas suurema tähelepanu alla, sest saavad varem küpsemaks.

Eestis tegutseb 70 noorte osaluskogu. Nad esindavad maakonna või linna/valla noori omavalitsuse või maavalitsuse juures. Osaluskogud on valitud demokraatlikel valimistel või kokku tulnud kohalikest õpilasesindustest või noorteühinguist. Osaluskogude kaudu jõuab noorte hääl otsustajateni ning noored saavad suure kogemuse meeskondade toimimisest. Osaluskogude eripära on, et nende liikmed jõuavad tegutseda aktiivselt paar aastat. Vanus sunnib nad edasi liikuma. Noored ongi väga liikuvad: põhikool, keskkool, kutsehariduskeskus ja ülikool mööduvad vaid mõne aastaga ning asuvad enamasti eri kohtades. Noorte hobid muutuvad samuti kiiresti. See aga mõjub halvasti osaluskogude järjepidevusele, sest liikmete kiire vahetumise tõttu on puudu kogemustega liikmed, kes aitaksid verivärskeil liikmeil säilitada töökorralduse taset ning vältida samade ämbrite uuesti kolistamist. Seetõttu on osaluskogudele vaja kedagi, kes toetaks pidevalt nende tegevust. Noorteühingute arvates on selleks kõige sobilikum igas omavalitsuses ametnik, kelle üks tööülesandeid teiste kõrval on osaluskogu käel pulssi jälgida. Läänemaa on näide sellest, et see mudel toimib väga hästi. Lääne maavalitsuse pikaaegne noorsootöötaja Ülle Lass oli oma ametisoleku ajal abiks Läänemaa noortekogule. Seda mudelit omavalitsustes rakendades peatub paljude osaluskogude virelemine ja algab areng.

Osaluskogude eeskujul annavad noortele hea kogemuse meeskonnatööst, juhtimisest ja suhtlusest ka noorteühendused. Noorteühingute seisukohast on rahastamine vajalik. Eelmisel aastal hakkas kehtima noortevaldkonna arengukava, mis näeb ette ka noorteühingute rahastamist. Riiklik rahastamine peab keskenduma jätkusuutliku arengu tagamisele ja olema kättesaadavam kõigile noorteühendustele. Ekspertide analüüsid näitavad, et vabaühendused (sh noorteühingud) peavad fookuse panema omatulu teenimisele. Seega peab ka arengukava rakendustegevus olema suunatud noorteühenduste omatulu teenimise võimaluste väljaarendamisele.

Noore mitmekülgse arengu soodustamiseks peab riik tagama igale noorele võimaluse osaleda vähemalt ühe huviringi töös. Praegu käib töö selle eesmärgi saavutamiseks, kuid peamised otsused teeb järgmine riigikogu ja valitsus. Majandus-, ettevõtlusõpetuse ning karjääriõpetuse ja -nõustamise kättesaadavust üldhariduskoolides ning kutseõppeasutustes tuleb suurendada. Põhikoolis ja gümnaasiumis peab karjääriõpetus olema kohustuslik koos praktikaga. See on tõhus vahend noorte tööpuuduse ennetamiseks. Praegune seis, kus nimetatud õppeained on valikained, ei ole piisav. Tähelepanu tuleb pöörata ka erivajadustega noorte noorsootöös osalemiseks võimaluste suurendamisele ja vabatahtliku töö tunnustamisele. Vähendada tuleb alkoholi- ja tubakatoodete kättesaadavust.

Nende sammude elluviimine kasvatab Eesti noorte elukvaliteeti ning tagab neile läbilöögivõime, jõudmaks oma elus kaugele. See on kriitilise tähtsusega, sest see soodustab noorte pealekasvu ning nende kujunemist ettevõtlikeks, Eestit armastavaiks, kriitiliselt mõtlevaiks ja laia silmaringiga aktiivseiks kodanikeks. Sellised kodanikud on võluvits meie riigi tänapäeva eduloo jätkamiseks.

Harri Puskar, Noorteühenduste liidu noortepoliitika nõunik