Juhtkiri: Haapsalu kultuuritalv

Šoti päevi peeti Haapsalus teist korda. Mullu alguse saanud üritusega seotud lood said Lääne Elu veebilehel nädalavahetusel vastakaid kommentaare. Internetikommentaatorid püstitasid küsimuse, kas on ikka sobilik, et Eesti inimesed marsivad ringi teise kultuuri rahvusrõivais. Ei oldud rahul, et Haapsalu linnapea Urmas Sukles kandis kilti, kui Eesti rahvarõivaid näeb tema seljas harva. Nende ridade vahelt võib välja lugeda kadakašotlaseks olemise süüdistuse.

Tegelikult on selline pahameel rumalavõitu. See, et paaril päeval aastas korraldatakse temaatilist pidu, ei tähenda, et tegemist on ründega Eesti rahvusluse vastu. Iga pisiasja pärast barrikaadidele tormamine ei näita mitte oma kultuuri tugevust, vaid pigem enesekindluse puudumist. Märkimist väärib, et tartanmustriga kangas, mida seekordseil Šoti päevadel tutvustati, on Eesti tartan, mis tähendab, et see on mõeldud just meie riigile ja rahvale. Selle kandja identifitseerib ennast eestlase, mitte šotlasena.

Šoti päevad tõid oodatud vaheldust Haapsalu kultuuritalve, mis on muidu kokkuvõtvalt öeldes pigem hall ja igav. Uute ürituste lisandumist kultuurikalendrisse tasub pigem kiita kui laita. Suvel on Haapsalus nädalavahetustel pidevalt midagi põnevat, kuid talvisel ajal on arenguruumi küllaga. Õigus on muidugi neil, kes ütlevad, et Šoti päevad on suurem sündmus pigem mitmesugustesse Šoti kultuuri fänniklubidesse kuuluvaile eestlastele, kes nüüd ühiselt Haapsallu kokku sõitsid, kui kohalikele.

Tulevikus võikski rohkem panustada üritustele, millest ka Haapsalu inimesed tahaksid rohkem osa võtta. Menu toovad pigem jääkeegli laadis rahvaüritused kui soolase piletihinnaga eksklusiivsed õhtusöögid kultuurikeskuses.