Juhtkiri: Lennakem kõrgemalt

Haapsalust sõidab jääteed mööda Pürksi seitsme minutiga. Seda mõnu on vaid mõnel käredamal talvel paari kuu jooksul. Maanteed mööda kulub maakonnakeskusest Noarootsi vallamajja minekuks aega üle poole tunni. Arvestagem, et bensiini kulub sellele reisile mitu korda rohkem. Seega, tehkem tee läbi merelahe, põhjendavad tammi pooldajad.

Uuemõisast üle Tagalahe Noarootsi teetammi ehitamine on arutu ettevõtmine, sest see puudutab Noarootsi valla 850 elanikust vaid napilt pooli. Miljonitee ehitust käputäiele ei saa Eesti riik enesele lubada, kõlab karm vastuargument.

Tõuskem oma ulmelennul veidi kõrgemale. Seda, kas kunagi hakkab Riisipere–Haapsalu rong taas sõitma, ei oska praegu vist keegi kindlalt öelda. Suurem mõte oleks raudteel ilmselt siis, kui rong hakkaks käima kuni Rohuküla sadamani. Teeme nii. Kui aga raudtee on olemas, ei tundugi Noarootsi tamm enam nii ulmeline olevat. Otsetee Noarootsi oleks sel juhul teistpidi otsetee ka Tallinna. Tegelikult kaugemalegi, sest Noarootsi tammi on aja jooksul vaadeldud osana Vormsi ühendusest ning seda ühendusteed on, kuigi edutult, tahetud venitada isegi Hiiumaani välja. Nii et kõik oleneb lennukõrgusest.

Noarootsi tammi ehituse kava võiks tunduda veidrus, kui selle ideega oleks alles hiljuti valimiste tuhinas välja tuldud. Läinud sajandi kolmekümnendail seda siiski veidruseks ei peetud, sest tollest ajast on nii ehitusplaan kui ka ehitusmaksumuse kalkulatsioon.

Eesti Pank ostab poolteise aasta jooksul iga kuu 100–120 miljoni euro väärtuses Euroopa riikide võlakirju. Sisult tähendab see, et Euroopas pandi rahatrükimasinad käima. Ka Eesti võiks võlakirju välja lasta, kuid selleks oleks vaja häid ideid, mida juurdetrükitud raha eest finantseerida. Kas ei võiks olla Noarootsi tamm hea idee? Või Haapsalu raudtee?