Juhtkiri: Seadus ei tunnista pisiasju

Euroopa Kohtu detsembrikuine otsus sundis andmekaitse inspektsiooni muutma oma senist praktikat. Euroopa Kohus arutas juhtumit, kus üks eramuomanik oli paigaldanud oma maja külge turvakaamera, sest majja oli mitu korda sisse murtud. Ühel päeval rünnati maja taas. Omanik sai tänu salvestisele ründaja kätte. Lugu jõudis Euroopa Kohtusse, kes leidis, et kaamera oli jäädvustanud muu hulgas ka tänavat ja seepärast polnud tegemist isiklikuks tarbeks tehtud salvestisega.

Et salvestis olnuks kohtus kõlblik asitõend, tulnuks kaamera märgistada. Kaak pääses karistusest.

Euroopa Kohtu otsus sundis revideerima ka Eesti andmekaitse inspektsiooni senist seisukohta. Siiani leidis inspektsioon, et isiklikul eesmärgil isikuandmete töötlemine ei olene sellest, kas andmeid töödeldakse avalikus ruumis või mitte. Nüüd see suhtumine muutub. Kui kaamera vaatevälja jääb ka avalik ruum, ei käsitata seda enam filmimisena isiklikul otstarbel. Avalikku ruumi ulatuva valvekaamera korral kehtib isikukaitseseaduse säte, mis ei luba inimese teadmata tema kohta andmeid koguda. Kui kaamera vaatevälja jääb ainult inimese enda omanduses olev ala, on endiselt tegemist isiklikul otstarbel andmete töötlusega ja isikukaitseseadus ei kohaldu.

Nii nagu Euroopa Kohtusse jõudnud lugu näitas, võib ühe pisiasja taha takerduda õigusemõistmine. Tihtipeale mõeldakse, et keda need kaamerad segavad. Las neid olla palju, kui neist on turvalisuse tagamisel ja vandaalide ohjeldamisel kasu. Ei tohiks aga unustada ka privaatsust. Muidu võib juhtuda, et maailm teab meist rohkem, kui me ise teamegi.