Heino Tamm: Kas nüüd on ka Haapsalu turg hingusele läinud?

Haapsalu turg hääbub tasapisi ja põhjusi on palju, tõdesid Haapsalu Linnamajanduse korraldatud linnaturu tuleviku avalikust arutelust osavõtjad mullu juunis. Toonane arutelu jäi poolikuks, sest linna ettekujutust linnaturu tulevikust ei esitatud. Senini ei tea, kas seda olemas ongi, kirjutab linnakodanik Heino Tamm (pildil).

Juba 1937. aasta 17. veebruaril kirjutas ajaleht Uus Eesti: „Haapsalu pole rikas. Kõige paremini võid seda märgata Haapsalu turul, mis tihtigi on peaaegu tühi.”

Oleme juba järgmises sajandis, aga Haapsalu on oma turuga endises ajas. Jälle valitseb linnaturul vaikus ja kõle tuul vilistab tühjade müügilettide vahel. Maha on võetud teade turu lahtiolekuaegade kohta. Turust annab tunnistust vaid mõni riidehilbumüüja. Vaikus on eemale peletanud isegi soome spaaturistid.

Öeldakse, et kui tahad teada, mis rahvaga tegelikult tegu on, käi ära turul ja surnuaias. Turg peegeldavat elavate olemust ja ehedaid käitumistavasid, surnuaed aga rahva minevikku ja kultuurikombeid.

Mullu augustis lõppes turu kolmeaastane rendileping linnavalitsuse ja Vätse OÜ vahel. Rendilepingut linnavalitsus ei pikendanud ja uut konkurssi ei teinud. Linnavalitsus pidas õigeks hakata ise turu valitsejaks ja delegeeris turu haldamise Linnamajanduse ASile. Mis kaalutlustel, jäi selgusetuks.

Usun, et ainult kolmeaastane rendileping Vätsega ei sisaldanud investeeringukohustust. Kui linnavalitsusel olnuks siiras soov toetada väikeettevõtlust, pidanuks ta korraldama vähemalt seitsmeaastase rendikonkursi koos investeerimiskohustusega. Linnavalitsuse poolt on see veider: ei soovinud ise turgu edendada ega võimaldanud seda ka rentnikust väikeettevõttel. Kaotasid kõik osapooled. Linnal jäi saamata investeering turu arengusse, väikeettevõte pidi oma pillid kokku panema ja linnakodanikul ei ole head turgu.

Mõnikord tuleb vana kaev põhjalikult täis sülitada, siis on lootust, et asjad hakkavad kiiremini liikuma. Arvan, et Haapsalu turg on juba seesuguse kriteeriumi täitnud.

Mitte ei tahaks, et turgu hakataks Tallinna näitel ärimeeste tahte järgi tänapäevastama või mõne teise linna (riigi) mudelit järele ahvima, sest turu traditsioonid tulevad ikka kohaliku rahva eripärast. Seepärast pean õigeks lihtrahva kuulamist. Kui linnavalitsejad pelgavad silmast silma kohtumist, siis sobiks ka küsitlusleht, mille saab panna linnakodanike postkastidesse. Kasu oleks mõlemapoolne: kodanikud on kaasatud probleemide lahen- damisse, poliitikud on astunud oma valijaile sammu lähemale.

Haapsalu turg ja Tallinna turud ei ole kuidagi võrreldavad. Kui Tallinna turud on ehk ka linnakassa täitmise kohad, siis Haapsalus peab linn ilmselt juba praegu peale maksma, küllap Linnamajanduse ASi omavahendite arvel. Kaup on nigelas seisus turu müügilettidele visa tulema. Olen mingil määral kursis, kuidas Vätse OÜ omanik turu müügilette kaubaga täitis, kuidas ta Tallinnast ja mujalt Eestist kaupa hankis. Kui turu haldaja või rentnik ei suuda müügikohti iga päev välja müüa, tulebki müüa mujalt soetatud kodumaist kaupa.

Mis suunas võiks Haapsalu turg toimida?

Ma ei usu, et Haapsalu kaob. Linnaturg peaks olema linna ja lähiümbruse tarvis, ta peaks olema nüüdisaegne ja atraktiivne. Seal saaksid talunikud ja ka potipõllumehed pakkuda omakasvatatud kartulit, porgandit, rabarbrit, hernest, kurki, tomatit jt aiasaadusi. Maakonnas on üle 80 mahetootja, aga neil pole kohta, kus oma toodangut müüa või müügile anda.

Haapsalu on merelinn, aga pole kohta, kust oleks kogu aeg osta värsket ja suitsutatud kala ning kalatooteid. Saarlasel aga jätkub kalakraami nii endile kui ka mandrile viimiseks. Sortiment on lai: kala müüakse värskelt, suitsutatult ja konservitult. Vanade retseptide ja uute maitsemeelte kujundamise kaudu püütakse anda kalale lisaväärtust. Seesugust oskusteavet võiks ju kasutada ka Haapsalu turul. Kui lisada veel kohvinurk, kus saab maitsta ka kalatooteid ja helpida kohalikku kalasuppi, oleks idüll missugune!

Läänemaal on mitu lihatööstusettevõtet, põhiosa toodangust tarnivad nad suurtele kaubakettidele. Saarlased on aga oma toodanguga osanud tulla mandrile ja avanud mitmel turul oma müügileti. Hea on näha, kuidas on nad osanud anda oma toodangule lisaväärtust, müües kohapeal grillitud sooje tooteid. Sellega on nad ära tabanud kaks kärbest ühe hoobiga – grillitud toode on kallim ja toodang saab reklaami. Kas meie kohalikud lihameistrid ei võiks oma kõige värskemat toodangut pakkuda just Haapsalu turul?

Minu jutt ei ole ulmeline ega vaja hullupööra investeeringuid. Linna arengukavast selgub, et turuga hakatakse tegelema alles aastail 2016–2018. Millest selline venitamine? Euroopa Liidu rahalaev peaks ju juba ka kohal olema. Haapsalu vajab toimivat turgu!

Heino Tamm, linnakodanik