Maris Lauri: Kreekat ootab pankade sulgemine ja rahapuudus

Praegune Kreeka valitsus ei suutnud oma utopistlikke valimislubadusi täita, vaid viis riigi rahanduse ja majanduse, mis oli alles möödunud aasta lõpus paranemise teel, hoopis halvemasse seisu koos väga kehvade väljavaadetega lähiaastateks.

Vastutada ei soovita, kuid võimule soovitakse jääda – see on referendumi tegemise mõte ehk tegemist on puhtalt sisepoliitilise ettevõtmisega, millega püütakse saada oma tegevusele rahva toetust. Nii saavad võimul olevad äärmuslased öelda, et Kreeka rahvas tahtis riigi pankrotti viia või isegi – kui asjad peaksid sinnamaani jõudma –, et Kreeka rahvas tegelikult ei taha eurot ega soovi Euroopa Liidus olla.

Kreeka referendumi toimumise faktil ja selle tulemusel on praegu suhteliselt vähe mõju sellele, mis hakkab juhtuma väljaspool Kreekat ja kuidas välisriigid Kreekasse suhtuvad. Kreeka valitsuse pankrot, võimetus võlausaldajatega läbi rääkida ja riigi majandust juhtida on olulisemad kui referendum või selle tulemus. Kreeklaste toetus valitsusele teeb lähiaastate ülesanded Kreekas keerulisemaks ja raskemaks, valitsuse toetamisest loobumine ehk „jah” referendumil aga tooks sisepoliitilise kriisi kiiremini akuutsesse faasi ning seega looks teatud võimalused kriisist kiiremini väljuda.

Reaalsus on siiski see, et lähipäevil on oodata Kreekas pankade sulgemist ja rahapuudust. Eeldusel, et valitsus käitub mõistlikult, milles ei tasu küll kindel olla, kehtestatakse kapitalikontroll. Äritegevus seiskub, turismihooaeg osutub väga kehvaks – tõenäoline sisepoliitiline kriis lisab oma –, tööpuudus kasvab veelgi, valitsus ei suuda maksta palku ega pensione ning maksukogumine muutub veelgi kehvemaks. Kõigi nende probleemidega peab Kreeka ise toime tulema, aga praeguse valitsuse võimekus on selles asjas rohkem kui kehv. Valmisolek Kreeka praegust valitsust toetada, isegi nõuga, rääkimata rahalisest toest, on võimalike abistajate seas väga tagasihoidlik.

Kui Kreeka rahvas ütleb referendumil, et valitsus tegi õigesti, et ei nõustunud kreeditoride pakutuga, saab Tsiprase valitsus lihtsalt rinna kummi ajada ning rääkida, et tegelikult ajasid nad õiget asja. Reaalselt ei muuda see teiste riikide suhtumises midagi paremaks, vaid üksnes halvemaks. Äärmuslaste valitsus saab teha kauem ja suuremaid majanduspoliitilisi rumalusi ehk kriis Kreekas süveneb. Aga kõigel on ka piirid, seega tulevad ühel hetkel muudatused, kuigi mingissegi stabiilsusseisu jõudmine ei osutu ilmselt lihtsaks ja kiireks teeks.

Eks igasugused uudised Kreekast või tekitada mõningat närvilisust finantsturgudel, aga ma ei usu, et väga pikalt ja ulatuslikult, sest asjad on mõne aasta taguse ajaga võrreldes siiski oluliselt muutunud. Eestile, aga ka teistele riikidele on ilmselt olulisem, et nüüd on selge, et Euroopa ühte probleemmajandust juhib vähemalt mõnda aega valitsus, mis keeldub probleeme lahendamast. See teeb igasuguse suhtluse keerulisemaks ja suurendab mõnevõrra üldist ebakindlust, aga selle kõigega on võimalik toime tulla.

Kreeka käekäik euroalal ja Euroopa Liidus oleneb väga palju Kreekast endast. Välistada ei saa muidugi midagi, kuigi minu arvates on Kreeka lahkumine euroalalt praegu veel vähem tõenäoline kui euroalale jäämine. Me peame arvestama ka rahva tahet ning isegi äärmusvasakpoolsetel on ülimalt keeruline panna kreeklasi vabatahtlikult drahmides arveldama ja sääste koguma.

Referendumi tulemusest olenemata halveneb majandusseis Kreekas kindlasti. Kindel on aga, et ühel hetkel sealt ka väljutakse. Millal ja millisest sügavusest, on praegu võimatu öelda. Väga palju oleneb Kreeka inimestest.

Maris Lauri

Riigikogu liige, endine rahandusminister